2016. aasta Eesti presidendivalimised

See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2016) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

2016. aasta Eesti presidendivalimised

← 2011 29. august – 3. oktoober 2016 2021 →
101 Riigikogu liiget 335 valimiskogu liiget 68 häält vajalik võitmiseks Riigikogus 168 häält vajalik võitmiseks valimiskogus
Kandidaat Kersti Kaljulaid Siim Kallas Allar Jõks Erakond Parteitu Reformierakond Parteitu I voor Riigikogus (I valimine) - - 25 II voor Riigikogus (I valimine) - 45 21 III voor Riigikogus (I valimine) - 42 - I voor valimiskogus - 81 83 II voor valimiskogus - 138 134 I voor Riigikogus (II valimine) 81 - -   Kandidaat Eiki Nestor Mailis Reps Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond Keskerakond I voor Riigikogus (I valimine) 40 26 II voor Riigikogus (I valimine) - 32 III voor Riigikogus (I valimine) - 26 I voor valimiskogus - 79 II voor valimiskogus - - I voor Riigikogus (II valimine) - -   Kandidaat Marina Kaljurand Mart Helme Erakond Parteitu EKRE I voor Riigikogus (I valimine) - - II voor Riigikogus (I valimine) - - III voor Riigikogus (I valimine) - - I voor valimiskogus 75 16 II voor valimiskogus - - I voor Riigikogus (II valimine) - -
President enne valimisi Toomas Hendrik Ilves President pärast valimisi Kersti Kaljulaid

2016. aasta Eesti presidendivalimised toimusid 2016. aasta augustis, septembris ja oktoobris. Nagu varasematelgi kordadel, oli ette nähtud kõigepealt presidendi valimine Riigikogus. Et Riigikogus ei pälvinud ükski kandidaat 2/3 liikmete toetust, jätkusid valimised valimiskogus 24. septembril. Ka valimiskogu esimeses ega teises voorus ei valitud presidenti. Valimised jätkusid 3. oktoobril Riigikogus, kus presidendiks valiti 81 poolthäälega Kersti Kaljulaid, kes oli ka ainuke kandidaat.

Kandidaadid on isikud, kelle on mõnes valimisvoorus kandideerimiseks registreerinud vabariigi valimiskomisjon. 2016. aasta presidendivalimistel on neid seni olnud kokku kuus.

Kandidaadid Riigikogus
Allar Jõks parteitu Endine õiguskantsler[1]	Siim Kallas Reformierakond Endine peaminister ja Euroopa Komisjoni volinik[2]	Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatlik Erakond Riigikogu esimees[3]	Mailis Reps Eesti Keskerakond Riigikogu liige, endine haridus- ja teadusminister[4]

Vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks teatas valmisolekust kandideerida presidendiks pressikonverentsil 23. mail.^[5] Samal päeval pöördusid 14 ühiskonnategelast avalikkuse poole ettepanekuga valida ta Eesti presidendiks. Pöördumise autorid olid Andrei Sõritsa, Annika Uudelepp, Jaan Pillesaar, Joel Volkov, Jüri Käo, Jüri Saar, Mall Hellam, Mihhail Lotman, Peeter Volkonski, Raivo Vare, Rein Einasto, Teet Reedi, Terje Kross ja Tiit Ojasoo.^[6] 30. mail teatasid oma toetusest nii Isamaa ja Res Publica Liidu kui ka Vabaerakonna fraktsioon, mille liikmeid on vastavalt 14 ja kaheksa ehk kokku rohkem kui kandidaadi ülesseadmiseks tarvis.^[7] Jõks lubas presidendiks saades kasutada vastutustundlikult, kuid vajaduse korral jõuliselt võimalust jätta seadus välja kuulutamata, kui selle ettevalmistamisel on lähtutud kas usust või veendumusest ja mitte teadmispõhisusest. Samuti kinnitas ta, et teeb kõik endast oleneva, et Eesti õiguskorda teadlikult ignoreerivaid või eitavaid inimesi võimule mitte lubada.^[5]

Euroopa Komisjoni endine asepresident teatas oma valmisolekust presidendiks kandideerida 16. aprillil.^[8] 3. augustil valiti ta Reformierakonna juhatuse koosolekul erakonna presidendikandidaadiks.^[9]

Riigikogu liige ja endine haridus- ja teadusminister Mailis Reps valiti Keskerakonna ametlikuks kandidaadiks 11. juunil. Teda toetas 90 volikogu liiget 169st, tema vastaskandidaati Edgar Savisaart toetas 78 liiget.^[10] 25. augustil oli Mailis Reps esimene, kelle toetusallkirjad vabariigi valimiskomisjonile esitati. Oma allkirjad andsid kõik Keskerakonna fraktsiooni 27 liiget.^[11]

Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) liige ning riigikogu esimees Eiki Nestor teatas presidendiks kandideerimisest 25. mail 2016.^[12] 26. augustil esitati tema kandidatuur valimiskomisjonile 43 saadiku allkirjaga. Seejuures olid 28 allakirjutanut reformierakondlased.^[13] Riigikogu esimeses hääletusvoorus kogus Eiki Nestor 40 häält, mida oli rohkem kui teistel kandidaatidel Mailis Repsil ja Allar Jõksil, kuid valituks saamiseks vajanuks ta 68 häält. Vastavalt Reformierakonna ja SDE kokkuleppele ei esitatud Eiki Nestorit enam valimiste teiseks vooruks, vaid kahe erakonna ühiskandidaadiks sai siis Siim Kallas. Hiljem otsustas SDE juhatus, et Eiki Nestorit ei esitata kandidaadiks ka valimiskogus. Selle ettepaneku tegi juhatusele Eiki Nestor ise.^[14]

Kandidaadid valimiskogus
Mart Helme Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees	Allar Jõks parteitu endine õiguskantsler	Marina Kaljurand parteitu endine välisminister	Siim Kallas Reformierakond endine peaminister ja Euroopa Komisjoni volinik	Mailis Reps Eesti Keskerakond Riigikogu liige, endine haridus- ja teadusminister

Eesti välisminister Marina Kaljurand teatas valmisolekust kandideerida presidendiks 23. aprillil kohtumisel Vabaerakonna liikmetega^[15], kuid temast kui võimalikust presidendikandidaadist oli räägitud juba 2015. aastal.^[16] Alates augustist 2015 oli Kaljurand populaarsusuuringutes rahva peamine soosik võimaliku presidendina. Kui Kaljurand osutunuks valituks, oleks ta olnud Eesti esimene naispresident. Presidendina peaks ta olulisimaks ülesandeks kindlustunde tekitamist ja hoidmist rahvas, samal ajal kui üle Euroopa on erakordselt palju kriisikoldeid: terrorism, immigratsioon, julgeolek seoses Venemaaga, Brexit ja Kreeka majandus.^[17] Kaljurand oli Eesti suursaadik Iisraelis 2004–2006, 2005–2008 Venemaal, 2007–2011 Kasahstanis, 2011–2013 Kanadas, 2011–2014 Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Juulist 2015 on ta Eesti välisminister.

30. augustil otsustas Reformierakonna juhatus toetada valimiskogus Siim Kallase kandidatuuri. Marina Kaljurand väljendas selle otsuse üle pettumust, viidates varasemale lubadusele. 9. septembril 2016 teatas Kaljurand, et lahkub välisministri ametikohalt, ja palus valijameestel tema kandidatuur valimiskogus üles seada.

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme kinnitas, et erakonna eesmärk on seada valimiskogus üles oma presidendikandidaat Mart Helme^[18]. Ka Mart Helme ise on nimetanud ennast parimaks kandidaadiks^[19].

Siin on loetletud isikud, kes on avalikkusele teada andnud, et on valmis kandideerima presidendiks, kuid keda kandidaadiks registreeritud pole.

Euroopa Parlamendi liige ja endine Eesti välisminister Urmas Paet teatas oma valmisolekust kandideerida presidendiks 25. aprillil.^[20]

Kirjanik Kaur Kender teatas soovist kandideerida 27. aprillil portaalis nihilist.fm.^[21][22] Kender sai Eesti Piraadipartei toetuse^[23] ning rääkis toetuse saamiseks läbi Keskerakonnaga.^[24]

Väliseesti politoloog Ilvi Jõe-Cannon, kes püüdis saada presidendikandidaadiks juba 2006. aastal, saatis vallavolikogude esimeestele pöördumise, pakkudes end presidendikandidaadiks. Oma eelistena nimetas Jõe-Cannon erakondlikku ja majanduslikku sõltumatust, head inglise keelt ja teadmisi Ameerika Ühendriikidest, kus ta elas 1997. aastani. Teleintervjuus ütles ta: "Ja kui mind ei valitaks – mina sellega midagi ei kaota, aga Eesti riik kaotab." Septembri keskpaigaks ei olnud ükski erakond tema toetamisest presidendikandidaadina teada andnud.^[25][26]

Jaak Jõerüüt kinnitas valmisolekut kandideerida presidendiks 22. aprillil 2016.^[27]

Esimesel juunil 2016 ilmus Tõnismäele suur Edgar Savisaare pildiga plakat, millel oli kiri "Savisaar Presidendiks!" ja mis teavitas presidendikandidaadi kanpaania[sic] avaüritusest Rahvusraamatukogus 7. juunil 2016. 7. juunil 2016 pidas Savisaar rahvusraamatukogus kõne, milles teatas osalemisest presidendivalimistel, kui Keskerakonna volikogu ta presidendikandidaadiks valib.^[27]

29. septembril avaldas Rahva Ühtsuse Erakonna juhatus erakonna kodulehel avalduse, mis tegi Riigikogule ettepaneku esitada presidendi kandidaadiks Kristiina Ojuland.^[28]

Läbiviija	Läbiviimise aeg	Küsitletute hulk
			Kaljurand parteitu	Savisaar Kesk	Tarand parteitu	Kallas RE	Rüütel EKRE	Ergma IRL	Paet RE	Helme EKRE	Jõks parteitu	Nestor SDE	Reps Kesk
TNS Emor	september 2016	1009	40%	–	–	18%	–	–	–	6%	5%	7%	8%
Turu-uuringute AS	august 2016	1003	22%	15%	6%	17%	–	–	2%	5%	8%	3%	3%
TNS Emor	august 2016	1505	30.4%	–	–	22.3%	–	–	–	6%	6.9%	4.9%	7.8%
Turu-uuringute AS	juuni 2016	–	29%	14%	6%	9%	–	–	2%	4%	8%	2%	1%
TNS Emor	juuni 2016	1375	25%	14%	6%	11%	–	–	4%	5%	11%	2%	2%
TNS Emor	aprill 2016	1293	30%	14%	10%	12%	–	–	–	5%	3%	2%	–
Turu-uuringute AS	jaanuar 2016	1001	23%	14%	9%	8%	5%	4%	3%	–	–	3%	–
TNS Emor	detsember 2015	–	20,3%	12,6%	9,5%	10,6%	3,2%	4%	2,9%	–	–	1,4%	–
TNS Emor	august 2015	1203	14,3%	13,2%	10,1%	11,2%	3,4%	5,4%	4,8%	–	–	2,3%	–
TNS Emor	märts 2015	1251	10,4%	13%	9,6%	13%	3,6%	6,7%	–	–	–	1,3%	–

2016. aasta juunis tegi Postimees tulevaste valijameeste hulgas küsitluse^[29], millest selgus, et kõige populaarsem kandidaat valimiskogus oleks Allar Jõks. Temale järgnesid Siim Kallas ja Marina Kaljurand. Analoogse uuringu avaldas 8. juunil 2016 ka Eesti Ekspress^[30], kes küsitles kõiki kohalike volikogude liikmeid. Selles uuringus jagas Allar Jõks esikohta Marina Kaljurannaga, järgnesid Siim Kallas, Mart Helme, Eiki Nestor.

2015. aasta septembris läbi viidud uuringu kohaselt toetanuks iga viies eestimaalane presidendina Marina Kaljuranda. Pärast Toomas Hendrik Ilvese ametiaja lõppemist 2016. aasta oktoobris näinuks Kaljuranda presidendina 20,3 protsenti küsitletutest. Lisaks Kaljurannale ületasid kümneprotsendilise toetuse veel vaid Edgar Savisaar (12,6%) ja Siim Kallas (10,6%).^[31]

2016. aasta veebruaris avaldatud Turu-uuringute ASi uuringu kohaselt oli Kaljurand esikohal (23%) Eesti elanike nii esimese kui ka teise eelistusena. Esimese eelistusena järgnes talle Edgar Savisaar, esimese ja teise eelistuse kokkuvõttes jagasid võrdselt teist kohta Savisaar, Indrek Tarand ja Siim Kallas. Uuringus esitati küsitletavatele nii võimalus oma ettepanekuteks kui ka üksteist nime, keda oli selleks ajaks avalikus arutelus võimalike presidendikandidaatidena nimetatud: Arnold Rüütel, Edgar Savisaar, Eiki Nestor, Ene Ergma, Indrek Neivelt, Indrek Tarand, Jüri Luik, Marina Kaljurand, Marju Lauristin, Siim Kallas, Tunne Kelam ja Urmas Paet.^[32]

2016. aasta mais Eesti Päevalehe tellimusel tehtud uuringus^[33] oli veel selgelt esikohal 22%-ga Marina Kaljurand, kuid tema toetus oli kuuga kukkunud 7 protsendipunkti. Teisel kohal oli Siim Kallas, keda toetas 10% vastanuist. Allar Jõksi toetus oli 9%.

Märtsis tõdes poliitikavaatleja Tõnis Leht, et kuna erakondadel on kandidaatide esitamiseks veel viis kuud, ei kiirustata kandidaatide esitamisega. Samas ei ole tõenäoline, et ükski kandidaat koguks Riigikogus vajalikud 68 häält, kuna koalitsioonil on vaid 59 häält ning ühelgi seni avalikkuses mainitud võimalikul kandidaadil ei ole ühtaegu koalitsiooni ja ka mõne opositsioonierakonna toetust. Seega läheb valimine tõenäoliselt edasi valijameeste kogusse, nagu enamikul senistel presidendivalimistel. Samas ennustas Leht ka n-ö "mustade hobuste" esiletõusu: "Kas või näiteks Alar Karis, kelle nimega on viimastel nädalatel spekuleeritud. Tema eitus sellel teemal polnud väga jõuline, kuid samas poliitika on selline, et "jaa" ega "ei" ei pruugi seda tähendada, kuidas neid otsetähenduses tõlgendatakse." Reformierakonna fraktsiooni esimees Urve Tiidus leidis, et kevadel alles testitakse võimalikke kandidaate avalikkuses. Ehkki presidendi otsevalimisi Eestis ei toimu, muutub tema hinnangul rahva arvamus olulisemaks just valijameeste kogus: "Valimiskogu on üsna representatiivne, sest see koosneb rahva valitud kohalike omavalitsuste esindajatest. Seega kaudselt omab rahva arvamus väga suurt kaalu." ^[34]

Presidendivalimiste esimene voor toimus 29. augustil Riigikogus. Valimistest võttis osa 99 riigikogu liiget, keskerakondlane Rein Ratas puudus tervislikel põhjustel. Üles oli seatud kolm kandidaati: Mailis Reps, Allar Jõks, Eiki Nestor. Repsi esitasid presidendikandidaadiks 27, Jõksi 21 ja Nestori 43 Riigikogu liiget.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Reformierakonna ühiskandidaat Eiki Nestor kogus 40 häält. Keskerakonna kandidaat Mailis Reps kogus 26 häält. IRL-i ja Vabaerakonna ühiskandidaat Allar Jõks kogus 25 häält. 8 valimissedelit oli jäetud tühjaks. Kuna ükski kandidaat ei kogunud kahe kolmandiku valijate toetust, jäi president 1. voorus valimata ning välja kuulutati teine voor, mis toimus järgmisel päeval.

Presidendivalimiste teine voor toimus 30. augustil. Vastavalt Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Reformierakonna kokkuleppele ei esitatud teiseks vooruks enam Eiki Nestori kandidatuuri, vaid tema asemel eelistati reformierakondlast Siim Kallast. Küll kandideerisid teises voorus taas Mailis Reps ja Allar Jõks.

Siim Kallas kogus 45, Mailis Reps 32 ja Allar Jõks 21 häält. Ristiga märgistamata sedeleid oli üks. Et ükski kandidaat ei kogunud kahe kolmandiku valijate toetust, jäi president 2. voorus valimata ja välja kuulutati kolmas voor, mis toimus samal päeval.

Riigikogu kolmandaks valimisvooruks enam uusi kandidaate esitada ei saanud, vaid seal osalesid kaks teises voorus enim hääli saanud kandidaadid. Siim Kallas kogus 42 häält, Mailis Repsi poolt hääletas 26 riigikogu liiget ning 30 hääletussedelit olid tühjaks jäetud. Et ükski kandidaat ei kogunud kahe kolmandiku valijate toetust, jäi president 3. voorus valimata ja kokku kutsuti valimiskogu.

Valimiskogu koosneb Vabariigi Presidendi valimise seaduse (VPVS) § 21 lg 1 järgi Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogude esindajatest. KOV-i esindajate määramisel võetakse arvesse Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse kantud kodanike arvust kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil Vabariigi Presidendi valimise aasta 1. jaanuaril ning jaotatakse vastavalt:
1) kuni 10 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 1 esindaja;
2) 10 001–50 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 2 esindajat;
3) 50 001–100 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 4 esindajat;
4) üle 100 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku – 10 esindajat.

Valimiskogu kogunes 24. septembril Estonia kontserdisaalis. Valimiskogu esimeses voorus kandideerisid viis persooni. Siim Kallase ja Mailis Repsi kandidatuur seati üles automaatselt, kuna nad osalesid Riigikogu kolmandas valimisvoorus. Teised kandidaadid vajasid kandideerimiseks vähemalt 21 valimiskogu liikme heakskiitu. Nõutavad allkirjad kogusid esitamise järjekorras Marina Kaljurand, Mart Helme ja Allar Jõks. Esimeses voorus sai Allar Jõks 83 häält, Siim Kallas 81 häält, Mailis Reps 79 häält, Marina Kaljurand 75 häält ja Mart Helme 16 häält. Valituks oleks tunnistatud kandidaat, kelle poolt hääletanuks hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. Et kellelgi ei õnnestunud koguda 334 häälest enamust, s.o 168 häält, toimus valimiskogus ka teine voor, kus osalesid kaks esimesest voorust enim hääli saanud kandidaati.

Pärast esimese vooru lõppu avaldas SDE esimees Jevgeni Ossinovski arvamust, et Keskerakonna esimees Edgar Savisaar olevat tegutsenud mitte Keskerakonna kandidaadi Mailis Repsi, vaid Siim Kallase toetuseks: "Tõsi on see, et Edgar Savisaar on Mailis Repsi tagant hääli ära viinud. Ja ka vahepealsel ajal üsna aktiivselt saginud selle nimel, et Siim Kallasele toetust otsida, mis on kindlasti üsna ootamatu." Repsi ja KE fraktsioonijuhi Kadri Simsoni sõnul eelistas Edgar Savisaar Kallast Jõksile ning ka Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone nimetas Kallast Keskerakonnale sobivamaks kandidaadiks. Siiski jäetud Keskerakonna liikmete valik vabaks.^[35] Samamoodi kinnitas SDE liikmete vaba valikut Jaak Allik, kes ennustas kolmandaks vooruks kuni 20 tühja sedelit, ning EKRE liikmete kohta Martin Helme, kes lubas ise sedeli tühjaks jätta.^[36]

Teises voorus kandideerisid Allar Jõks ja Siim Kallas. Hääletusel kogus Kallas 138 ja Jõks 134 häält, hääletamissedeli said 333 valimiskogu liiget, osales 332 valimiskogu liiget, tühje sedeleid oli 57, kehtetuid 3,^[37] üks ümbrik oli tühi.^[38]

President Toomas Hendrik Ilves lubas teha riigikogule ettepaneku koguneda täiendavale istungile presidendi valimiseks 3. oktoobril 2016^[39].

Reformierakonna esimees ja peaminister Taavi Rõivas leidis pärast tulemuste selgumist, et 60 mittehääletajat valmistasid talle pettumuse, kuid kõik kandidaadid peale Mart Helme olevat teinud hea tulemuse^[40]. Valimiskogus vähim, vaid 16 häält kogunud Mart Helme seevastu kinnitas, et presidendikampaania täitis kõik eesmärgid: "Meie eesmärk on Stenbocki maja." Helme hinnangul peegeldas valimiskogu koosseis poliitilisi jõujooni 2013. aasta kohalike omavalitsuse valimiste ajast, mil EKRE oli alles uus erakond ja seetõttu jäi selle toetus valimiskogus napiks.^[41]

27. septembril 2016 tegi Riigikogu vanematekogu ettepaneku kandideerida presidendiks Kersti Kaljulaidile. 30. septembril 2016 esitasid 90 Riigikogu liiget Vabariigi Presidendi kandidaadiks Kersti Kaljulaidi^[42].

Valmiskogu liikmete vastuseis erakondade eelistatud kandidaatidele tingis presidendi valimise läbikukutamise selle teises voorus ning osad kommentaatorid ja poliitikud pidasid seda häbiks riigikogu erakondadele ja ohuks presidendi institutsiooni väärikusele või usaldusväärsusele, räägiti võimalikust "põhiseaduslikust kriisist". Jüri Adams väitis, et selline presidendi valimise kord, kus valimiskogu ei vali presidenti ära, "väärtõlgendab põhiseadust ja võltsib Põhiseaduse Assamblee poliitilist tahet".^[43] Kuigi Riigikohtu esimees Priit Pikamäe ei pidanud valimiste uuesti suundumist Riigikokku "põhiseaduslikuks kriisiks", siiski tegi ta ettepaneku muuta korda nii, et valimiskogu valiks presidendi igal juhul ära.^[44][45][46]

Justiitsministeeriumi juurde 2016. aasta detsembris moodustatud 12-liikmeline "Põhiseaduse asjatundjate kogu" andis soovitused presidendi valimise korra muutmiseks. Riigikogu seda 2021. aasta Eesti presidendivalimiste ajaks siiski ei muutnud.^{[47][48][49][50]}

• VVK: Vabariigi Presidendi valimine 2016
• Presidendi hääletusmootor 2016
• Tõnis Leht presidendivalimistest: stardipakud on staadionil, kuid potentsiaalsed võistlejad kõhklevad ERR, 21.03.2016
• Marleen Allemann: miks siis ikkagi jäi president valimata?, postimees.ee 26.09.2016
• Anu Toots: kas demokraatia saab võita, kui riik kaotab?, postimees.ee, 30.09.2016
• Piret Lakson: "Ülevaade presidendirallist: pool aastat ränka vaeva versus üllatuskandidaat Kersti Kaljulaid". Postimees, 30. september 2016