|
2023. aasta Bremeni parlamendivalimised2023. aasta Bremeni parlamendivalimised toimusid 14. mail 2023, et valida Bremeni liidumaa 21. parlament (Bremische Bürgerschaft).[1] Erinevalt teistest liidumaadest valitakse Bremeni parlament 5 aasta asemel 4 aastat, valimised peavad toimuma pühapäeval või riigipühal eelmise koosseisu mandaadi viimasel kuul.[2] Eelmised valimised toimusid 26. mail 2019, valimiste eel on võimul puna-puna-roheline koalitsioon (SPD, rohelised ja Vasakpartei) linnapea Andreas Bovenschultega (SPD).[3] Bremeni liidumaa koosneb kahest linnast: Bremenist ja Bremerhavenist. Parlamendivalimised toimuvad avatud valimisnimekirjadega proportsionaalse süsteemi alusel (Sainte-Laguë meetodiga) mõlemas linnas. Kummaski linnas rakendub eraldi 5% valimiskünnis, mandaate on Bremenil 72 ja Bremerhavenil 15. Igal valijal on viis häält, iga hääle saab anda kas tervele nimekirjale või nimekirja individuaalse(te)le kandidaadi(te)le, ühele kandidaadile või nimekirjale on lubatud ka anda korraga mitu häält. Mõlemas linnas valitakse samaaegselt ka linnavolikogu, Bremeni linna 72 parlamendiliiget on korraga ka linnavolikogu liikmed, Bremerhavenil on eraldi linnavolikogu, mille liikmed erinevad parlamendiliikmetest. Valimisõigus on kõigil vähemalt 16-aastastel Saksamaa kodanikel, kes on elanud Bremeni liidumaal vähemalt kolm kuud. Samas Bremeni linnavolikogu valimistel võivad osaleda ka linnas vähemalt kolm kuud elanud Euroopa Liidu kodanikud (samadel tingimustel), kuid nende hääled loevad ainult linnavolikogu, mitte parlamendi valimistel. Seetõttu võivadki linnavolikogu ja parlamendi valimistulemused varieeruda.[4] Valimisõiguslikke kodanikke Bremeni liidumaal oli 460 778 (Bremenis 381 421 ja Bremerhavenis 79 357), valimas käis 262 099 ehk 56,88%, kellest Bremenis 227 160 (59,56%) ja Bremerhavenis 34 939 (44,03%).
Märtsis 2023 diskvalifitseeriti AfD valimistelt, kuna partei esitas kaks nimekirja, mis olid omavahel vasturääkivad ja kohus ei suutnud langetada otsust, kumb nimekiri oli õige, seega kaotas partei kõik 2019. aastal võidetud 5 mandaati (4 Bremenis ja 1 Bremerhavenis).[6] Valimiste ainsaks suuremaks kaotajaks olid rohelised, kaotades 5.5% häältest. AfD valimistelt kõrvalejäämise tõttu suurenes märgatavalt parempopulistliku kohaliku BiW (Bürger in Wut, vihased kodanikud) tulemus, Bremerhavenis tuli partei koguni SPD järel ja CDU ees teiseks. Kuigi Bremerhavenis jäid napilt peale parempoolsed parteid (BiW, CDU, FDP), siis lõppkokkuvõttes jäi enamus siiski puna-puna-rohelisele koalitsioonile, mis kaotas ühe koha. 25. juunil 2023 teatati koalitsiooni jätkamisest. Viited
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
