|
AS Eesti Gaas
 AS Eesti Gaas on Soome-Balti piirkonna suurim erakapitalile kuuluv energiaettevõte, mille tooteportfelli kuuluvad maagaas, veeldatud maagaas (LNG), surugaas (CNG), biometaan (CBM) ja elekter. [2][3] Eesti Gaasi kontserni kuuluvad tütarettevõtted AS Gaasivõrk ja Elenger Marine OÜ. AS Gaasivõrk haldab Eesti suurimat gaasijaotusvõrku.[2] Tütarettevõte Elenger Marine tegeleb LNG transpordi ning punkerdamisega nii merel kui ka maal, kasutades selleks oma LNG veokiparki ning gaasitankerit Optimus. Eesti Gaasile kuulub Eesti suurim surugaasitanklate võrk, kus saab lisaks maagaasile tankida kohalikku taastuvkütust rohegaasi ehk biometaani. Eesti Gaasile kuulub ka 80% osalus neljas päikeseenergia tootmisega tegelevas ettevõttes (Pärnu Päikesepark 1, 2, 3 ja 4).[viide?] Eesti Gaas tegutseb Elengeri nime all Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas. Eesti Gaas kuulub 100% Eesti erakapitalile.[4] Ettevõtte omanik on investeerimisettevõte Infortar, mis on ühtlasi Tallinki suuraktsionär. Eesti Gaasil on ligi 50 000 klienti.[2] AjaluguEttevõtte eelkäija oli 1948. aastal asutatud Eesti esimene gaasitranspordiettevõte Kohtla-Järve – Leningradi Gaasitorustiku Ekspluatatsioonivalitsus.[2][3] Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega moodustati 19. jaanuari 1963. aastal Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus. Gasifitseerimise Peavalitsuse peaülesanneteks olid:  1) gasifitseerimise igakülgse arengu tagamine, et luua kõige soodsamad tingimused tootlike jõudude arenguks, ühiskondliku töö kokkuhoiuks ja keskkonna kaitsmiseks saastamise eest; 2) riikliku plaani ülesannete täitmine ja riikliku distsipliini range järgimise tagamine; 3) tarbijate avariideta ja häireteta gaasiga varustamise tagamine ja ENSV Gasifitseerimise Peavalitsuse süsteemi ettevõtete ja organisatsioonide materiaal-tehnilise baasi arendamine; 4) gaasi efektiivsemaks kasutamiseks tehtavate tööde koordineerimine režiimiseadistustööde regulaarse tegemise alusel vabariigi rahvamajandusharude ettevõtteis; 5) gaasimajanduse ekspluatatsioonitööde tegemine; 6) ühtse tehnikapoliitika teostamine gasifitseerimise valdkonnas, teaduse ja tehnika uute saavutuste ja eesrindlike kogemuste juurutamine; 7) kapitaalmahutuste ratsionaalne kasutamine ja nende efektiivsuse suurendamine, tootmisvõimsuste ja põhifondide õigeaegne käikuandmine ning tootmisvõimsuste evitamine lühikese ajaga; 8) töö ja juhtimise teadusliku korralduse juurutamine, alluvate ettevõtete ja organisatsioonide varustamine kvalifitseeritud kaadriga; 9) ENSV Gasifitseerimise Peavalitsuse süsteemi ettevõtete ja organisatsioonide tööliste ja teenistujate korteri-, kultuuri- ja olmetingimuste parandamine, neile ohutute töötingimuste loomine[5]. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsuse (1963–1990)[6], juhataja oli Vsevolod Ampli p. Generalov (1963[7]–1983)[8], Vladimir Timofei p. Вusel (1983–). ENSV MN juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus asus algselt Toomkooli tänav 9[9] ja seejärel V. Kingisepa tänav 9. Pärast mitmeid reorganiseerimisi muudeti Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus tootmiskoondiseks, mille nimeks sai Eesti Gaas.[2] 1990. aastal sai tootmiskoondisest riiklik aktsiaselts Eesti Gaas (RAS Eesti Gaas).[2] Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 14. juuli 1988. a seadlusega moodustati likvideeritud Eesti NSV Riikliku Naftasaaduste Komitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Gasifitseerimise Peavalitsuse baasil, Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee. ENSV Kütuse- ja Energeetikakomiteele allusid Eesti territoriaalsed tootmiskoondised Eesti Kütus, Eesti Gaas ja Eesti Kommunaalsoojusenergia[10]. Aastast 1993 kannab ettevõte nime AS Eesti Gaas.[2][3] 69,34% Eesti Gaasi aktsiakapitalist kuulus Eesti Vabariigile ja 30,66% aktsiatest Venemaa aktsiaseltsile Gazprom. 1999. aastal sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS Eesti Gaas endaga aktsiaseltsid Tartu Gaas ja Rakvere Gaas, mis olid Eesti Gaasi ainuomandis. Kui Euroopa Liidu nõudel oli monopoolsuse vältimiseks vaja lahutada gaasi tarnija ja magistraaltorustik, ostis torustiku ära Elering. Eesti Gaasi aktsiad, mis olid müüdud Fortumile, ostis veebruaris 2016 ära Tallinki suuromanik, Infortari enamusosalusega ettevõte Trilini Energy. Sel ettevõttel on nüüd enamusosalus Eesti Gaasis.[11] Ajajoon
VaidlusedEesti Gaasi on kritiseeritud Vene maagaasi impordi jätkamise eest pärast Venemaa täiemahulise invasiooni algust Ukrainasse. Hoolimata sellest, et ettevõte alustas tarneahelate ümberkorraldamist kohe pärast konflikti algust, jätkas see gaasi ostmist Gazpromilt kuni 2022. aasta aprillini. Kriitikute sõnul õõnestas see viivitus Vene gaasi impordi lõpetamisel rahvusvahelisi jõupingutusi Venemaa majanduslikuks isoleerimiseks konflikti algusjärgus.[12] TegevusaladEesti Gaasi tuumtoode ja -kompetents on maagaas – tarnituna läbi võrgu torugaasina, surumaagaasina (CNG) ja veeldatud maagaasina (LNG). Toodete hulgas on maagaasil põhinevad energialahendused, alates gaasitorustiku projekteerimisest kuni valmis küttelahenduse ja hoolduseni.[viide?] Eesti Gaasi surugaasitanklate võrk on turu suurim ja kasvab järjepidevalt, lisaks maagaasile on tanklates võimalik tankida biometaani.[viide?] Eesti Gaas on esimene ettevõte Baltikumis, millel on välja arendatud veeldatud maagaasi (LNG) tarne ja truck-to-ship (TTS) punkerdamise võimekus. Ühes kuus tarnitakse ligi 1300 tonni LNG-d ja tehakse keskmiselt 65 punkerdamisoperatsiooni. Eesti Gaasi vastutusel on Tallinki laeva Megastari igapäevane varustamine ja punkerdamine. LNG-d tarnitakse Norrast, Poolast, Soomest ja Leedust poolhaagistega.[13] Eesti Gaasi tütarettevõte Elenger Marine tõi 2021. aastal Läänemerele esimese LNG Punkerlaeva Optimus, millega on võimalik tarnida korraga 6000 m3 gaasi. Optimus pakub ship-to-ship (STS) punkerdamise teenust Läänemerel Baltikumi ja Soome lahe piirkonnas. [viide?] Ettevõte pakub kodu- kui äriklientidele lisaks gaasile elektrit, sealhulgas taastuvat päikeseenergiat.[viide?] Viited
Kirjandus
Välislingid
|
||||||||||||||||||||
