Aadu Must

Aadu Must
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
Ametiaeg 4. aprill 2015 – 18. aprill 2023
XI, XII, XIII ja XIV Riigikogu liige
Ametiaeg 2. aprill 2007 – 29. oktoober 2009 4. aprill 2011 – 31. oktoober 2013 4. aprill 2015 – 3. märts 2019 3. märts 2019 – 18. aprill 2023
Isikuandmed
Sünniaeg	25. märts 1951 Pärnu, Eesti
Surmaaeg	20. juuli 2023 (72-aastaselt)
Erakond	Eesti Keskerakond (1996–2023)
Abikaasa	Ülle Must
Lapsed	4 tütart (sh Kadri Simson)
Sugulased	Leida Lepajõe (tädi) Madis Lepajõe (tädipoeg) Marju Lepajõe (täditütar)
Elukoht	Tartu
Alma mater	Tartu Riiklik Ülikool
Elukutse	ajaloolane
Tegevusala	poliitika
Tunnustus	Loend
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	ajalugu, arhiivindus
Töökohad	Tartu Ülikool (1976–2023)
Doktoritöö	"Sindi linn ja 1. detsembri nimeline vabrik" (1985)
Tuntumad õpilased	Loend Indrek Paavle, Lea Leppik, Aive Küng, Kadri Tooming, Kalev Koppel, Peep Pillak, Kalmer Mäeorg, Reeli Ziius, Katrin Roosileht, Merike Ivask, Marge Rennit

Aadu Must (25. märts 1951 Pärnu – 20. juuli 2023) oli Eesti ajaloolane ja poliitik, pikaaegne Riigikogu liige.

Ta oli Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis arhiivinduse professor.

Alates aastast 1996 kuulus ta Eesti Keskerakonda ning on olnud Keskerakonna juhatuse liige. Ta oli aastatel 2001–2007, 2009–2011, 2013–2015 ja 2017–2020 Tartu linnavolikogu esimees. Oli aastatel 2007–2009, 2011–2013 ja 2015–2023 Riigikogu liige ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimees. Must oli aastaid Balti Assamblee presiidiumi liige ja asepresident ning 2017. aastal ja taas alates 1. jaanuarist 2020 Balti Assamblee president.^[viide?]

Aadu Must lõpetas 1969 Tartu 7. Keskkooli ajaloo eriklassi ning 1976 cum laude ajaloo eriala Tartu Riiklikus Ülikoolis. Ajalookandidaadi kraadi kaitses ta 1986. aastal, tema kandidaaditöö oli "Sindi linn ja 1. Detsembri nimeline Vabrik, 1833–1983".

1976. aastal asus ta tööle TRÜ ajaloo osakonna õppejõuna. Must oli Tartu Ülikooli ajaloo osakonna arhiivinduse õppetooli asutaja. Esialgu oli ta selle hoidja, alates 1998. aastast aga arhiivinduse korraline professor ja õppetooli juhataja, aastast 2020 emeriitprofessor.

Aadu Must oli Tartu Ülikooli Kirjastuse juhatuse liige ning Ajaloolise Ajakirja taasasutaja ja endine peatoimetaja (1998–2002). Enne seda toimetas ta ajalooajakirja Kleio (1989–1997).

Must oli lisaks Eesti Arhivaaride Ühingu, Õpetatud Eesti Seltsi ja Rotary Tartu Toome Klubi liige^[viide?] ning Akadeemilise Ajalooseltsi esimees ja aseesimees. Samuti oli ta Eesti Arhiivinõukogu liige ja Euroopa Teadusfondi programmi "Euroopa ajalugu ja rahvuslikud ajalood" juhtkomitee liige.

Ta avaldas raamatu perekonnaloo uurimisest ("Eestlaste perekonnaloo allikad") ning on uurinud eestlaste nimesid (andmebaas Onomastika NET).

• "Sindi linn ja 1. Detsembri nimeline Vabrik, 1833–1983". Eesti Raamat, 1985 (tegelik kaasautor: Ülle Must)
• "The formation of Estonian diplomacy: the Estonian foreign delegation in Stockholm in 1918 & the Estonian Information Office in Stockholm in 1991". – "The independence of the Baltic states: origins, causes, and consequences: a comparison of the crucial years 1918–1919 and 1990–1991". Chicago, 1996. ISBN 0-929700-16-3
• "Eestlaste perekonnaloo allikad". Tartu: Kleio, 2000 ISBN 9985-9178-4-7
• "Põrgu värk: ajalootuulest ja põrguluulest". Tartu: Kleio, 2005 ISBN 9985-9304-6-0
• "Siber ja Eesti. Jalaraua kõlin". Toimetajad Anu Lepp, Kadri Tooming; kujundaja Meelis Friedenthal. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012. ISBN 978-9949-32-143-8
• "Von Privilegierten zu Geächteten. Die Repressalien gegenüber deutschbaltischen Honoratioren während des Ersten Weltkrieges". Tartu: University of Tartu Press, 2014. ISBN 978-9949-32-729-4
• "Perekonnaloo uurija käsiraamat". Toimetaja Kadri Tooming. Kirjastus Hea Lugu. Tallinn 2015
• "Muutugu ja kadugu! Baltisakslased ja Esimene maailmasõda". Toimetaja Kadri Tooming. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 2016

• "Akadeemilise Ajalooseltsi aruanne 1999. aasta tegevuse kohta". – Ajalooline Ajakiri 2000, nr 1
• "Küüditatud eestlaste ajalugu Tomski arhiivis". – Ajalooline Ajakiri 2000, nr 4
• "Vaidlus ajaloo üle: järelmõtteid Santiago de Compostelas toimunud historiograafiakongressilt". – Ajalooline Ajakiri 2001, nr 1–2
• Aadu Must: Suure majanduskriisi hingearmid. EPL, 31. detsember 2008
• Aadu Must: Nimed näitavad, mis rahvusest saab. Maaleht, 19. veebruar 2009
• Ajaloolane Aadu Must: Karl Ernst von Baer oli Venemaa luure asutaja. Postimees, 10. jaanuar 2010

• Aadu Musta koostatud onomastika andmebaas

Aadu Must oli Eesti Rojalistliku Partei liige. 1996. aastast kuulus ta Eesti Keskerakonda.

Ta oli Eesti Kongressi ja Eesti Komitee liige ning hiljem Riigikogu XI, XII, XIII ja XIV koosseisu liige.

Kandideeris 1995. aastal VIII Riigikogusse Eesti Roheliste ja Eesti Rojalistliku Partei moodustatud valimisliidu Neljas Jõud nimekirjas, kuid ei osutunud valituks.^[1]

Ta oli Tartu Linnavolikogu liige 1989–1992 ja 1999–2007 ning esimees 2001–2007, 2009–2015 ja 2017–2020. Samuti oli Must TÜ Kliinikumi ja Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liige.

2023. aasta Riigikogu valimistel kogus ta valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn) 618 häält ning ei osutunud valituks.^[2]

Aadu Musta tädi oli põllumajandusteadlane Leida Lepajõe, kelle poeg oli munitsipaalpoliitik Madis Lepajõe ning tütar oli tõlkija ja religiooniloolane Marju Lepajõe.

Must oli abielus Ülle Mustaga. Neil on neli tütart, sh fotograaf Susan Must^[3] ja poliitik Kadri Simson.

Ta haigestus kaks korda COVID-19sse ja põdes leukeemiat.^[3]

• 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk^[4]
• 2006 Tartu Ülikooli medal^[5]
• 2011 Tartu Ülikooli aumärk^[6]
• 2020 teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis"^[7]
• Poola Vabariigi teeneteordeni rüütlirist
• Hollandi Oranje Nassau suurohvitseri orden

• Aadu Must saates "Kukul külas", 28. märts 2004, 1. osa, WMA fail, 2. osa, WMA fail
• Alo Raun. "Ajaloolane leidis arhiivist eestlaste-vastase dokumendi". Postimees, 21. juuni 2007

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Aadu Must

Tsitaadid Vikitsitaatides: Aadu Must

• Aadu Must Eesti Teadusinfosüsteemis
• Haud Tartu Vana-Jaani kalmistul