|
Aarne VahtraAarne Hans Vahtra (24. mai 1940 Põltsamaa – 27. jaanuar 2011 Toronto, Kanada) oli eesti teatriametnik, teatritegija, maalikunstnik ja karikaturist. ElukäikVahtra lõpetas Tallinna 20. Keskkooli 1958. aastal. Õppis Tallinna Pedagoogilises Instituudis joonistamise, joonestamise ja tööõpetuse õpetaja eriala, mille lõpetas 1965. aastal. Töötas aastatel 1965–1968 Tartu rajoonis Meeri Eriinternaatkoolis. Osales Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva tegevuses. Alustas 1964. aastal Džambulski rühma lihtliikmena[1], 1966. aastal oli komissar, 1967. aastal komandöri asetäitja ning aastatel 1968 ja 1969 komandör. 1969. aastal astus Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liikmeks. Töötas aastatel 1969–1971 Eesti Televisiooni (ETV) laste- ja noortesaadete vanemtoimetajana, 1971–1974 laste- ja noortesaadete peatoimetaja asetäitjana, 1974–1975 ETV mittekoosseisulise autorina.[1][2] Aastatel 1975–1977 oli ta Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri direktor (peanäitejuht oli siis Kalju Komissarov). Seejärel edutati ta tööle Eesti NSV Kultuuriministeeriumi Teatrite Valitsuse juhataja asetäitjaks aastatel 1977–1981 (juhataja oli siis Jaak Allik). Peale Alliku lahkumist sai juhatajaks Aarne Vahtra, märtsis 1982 kinnitati ta ka Eesti NSV Kultuuriministeeriumi kolleegiumi liikmeks.[2] Pariisis turismireisil olles lahkus Vahtra 22. septembril 1982 turismigrupist, mille vastutav juht ta oli, ja palus Prantsusmaal poliitilist varjupaika.[2] Aarne Vahtra oli sel ajal Eesti NSV Kultuuriministeeriumi parteialgorganisatsiooni sekretär (partorg) ja teatrite valitsuse juhataja[3], seega kõige kõrgema positsiooniga Eesti NSV ametnik, kes on palunud välismaal poliitilist varjupaika. EKP KK büroo otsusega 2. novembrist 1982 heideti Vahtra "kodumaa reetmise eest" välja NLKP liikmete seast.[2] Tema suhtes algatati kriminaalasi ENSV KrK §62 lg.1 alusel, eeluurimine peatati 3. veebruaril 1983 süüdistatava leidmiseni. Pariisist emigreerus Vahtra 1987. aastal Torontosse Kanadas. Torontos sai endisest teatriametnikust teatritegija. Vahtra alustas huumoriõhtute lavastajana Eesti Maja kohvikus, ent lõplikult leidis ennast Toronto eesti lugemisteatri "Ilutuli" loomingulise eestvedajana. Kirjanduskriitikuna arvustas Vahtra kohalikus eestikeelses lehes Eesti Elu ning selle eelkäijates Vaba Eestlane ja Meie Eestlane eesti kirjandust. NäitusedAarne Vahtra oli Kanadas Eesti Kunstide Keskuse juhatuse liige.[4] Tema isikunäitusi toimus Tallinnas, Tartus, Pärnus, Torunis ja Varssavis (Poola), Stockholmis (Rootsi), Pariisis (Prantsusmaa), New Yorgis (USA), Torontos, Vancouveris (Kanada) jm. 1978. aastal oli Poolas kaks karikatuuride näitust.[2] 1998. aastal toimus Torontos näitus "Selle Aasta Sada Väikest Pilti & Taevamärgid", koos maalikunstnikust tütre Sirja Liisa Vahtraga. Ta korraldas ka teiste kunstnike näitusi, sealhulgas kolm näitust kodumaa maalikunstnike töödest, mille tulu läks Eesti Vähiliidule. 1999. aasta suvel õnnistati Toronto Peetri kiriku aias Vahtra skulptuur "Kivid Pühalt Maalt", mis võimaldab mälestusküünla asetamist kaugele maetud rahvuskaaslastele. Ühiskondlik tegevusEesti NSV-s oli Aarne Vahtra Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liige, Eesti NSV noorsooühingute komitee liige, Eesti NSV Teatriühingu juhatuse liige, Eesti NSV Kultuurialal Töötajate Ametiühingu Vabariikliku Komitee presiidiumi liige. 1978. aastal valiti ta Ministeeriumi partei algorganisatsiooni sekretäriks.[2] Kanadas oli Aarne Vahtra filmifestivali EstDocs asutaja ja korporatsiooni Fraternitas Estica liige. Raamatukujundustöid
Tunnustus
AuhinnadViited
Välislingid |
