|
Adolf EdenbergAdolf Voldemar Edenberg (5. jaanuar (vkj)/ 17. jaanuar 1895 Valga – 21. jaanuar 1980 Sydney, Austraalia) oli eesti arhitekt, insener ja ettevõtja. ElukäikIsa Märt Edenberg oli sündinud Helmes, kolis aga Valka ja oli üks esimesi eestlasi, kes Valga raudtee tehaste asutamise ajal sinna tööle asus.[1] Ta töötas tehases sepana 40 aastat, ehitas Valgas maja ning võimaldas ülikooli hariduse kõigile oma neljale lapsele: kolmele poisile, kellest Adolf oli vanim, ja ühele tüdrukule, kes oli noorim. Adolf Edenberg abiellus 1924. aastal Melanie Pärnaga (1901 Tallinn – 1977 Sydney), lapsi neil ei olnud.[2] Haridus ja tegevus VenemaalAdolf Edenberg lõpetas Valga reaalkooli, siirdus siis Peterburi, kus lõpetas kõrgema arhitektide instituudi.[3] Töötas seejärel Siberis mitmesugustel ehitustöödel, muuhulgas hiiglasliku tapamaja ehitusel. Tegevus Eestis1921. aasta juunis pöördus tagasi Eestisse.[4] Eestis oli ta üliõpilasselts Liivika vilistlane.[5] Ehitusettevõte Vennad Edenbergid[6]Koos vendade Maxi (1898 Valga – 1956 Lääne-Saksamaa) ja Ottoga (1900 Valga – 1937 Tallinn) asutas ta 1924. aastal ehitusettevõtte, mis oli üks suuremaid Eestis. Ehitasid ka sadamaid ja sildu (Vasalemma, Tõravere) ning lennukiangaare Tartus, ent eelkõige tuntuks saanud kui Eesti Panga hoone ja Keskhaigla ehitajad Tallinnas. Nende ehitatud on teisigi pangahooneid, nt Tartus ja Rakveres; Tallinna laululava Kadriorus (hävinud) ja Tallinna Kunstihoone Vabaduse väljakul; Pirita rannasalong ja bussijaam, Rannahotell Pärnus; Tartu turuhoone, Kehra tselluloosivabrik ning mitu koolimajaud ja elumaja põhiliselt Tallinnas ja Tartus (nt arhitektina Fr. R. Kreutzwaldi 13 Tallinnas ja Laulupeo 9 Tartus). Otto Edenbergi ootamatu surm[7] (kes lõpetas Berliini kaubandusülikooli (1924) eramajanduse alal ja seega vastutav ärisuhete korralduse eest) ja Max Edenbergi seotus vapsidega (aitas põgeneda Artur Sirkil ja seetõttu vangistati)[8] raskendas äritegevust 1930. aastate teisel poolel. Varem olid nad kuulsust kogunud töö mehhaniseerimisega ja talle on omistatud väide:
1939. aastaks olid tööd kokku kuivanud, mistõttu Adolf oli sunnitud hulga töölisi vallandama. Seoses baaside lepinguga said nad jälle suurehitustööd korraldada, ka Saksa okupatsiooni ajal jätkasid tegevust. Elu ja tegevus Saksamaal ja Austraalias1944. aastal põgenesid vennad Saksamaale (vastupidi linnalegendidele[10] oli Maxi abikaasa rahvuselt sakslane), kust Adolf koos abikaasaga reisis edasi Austraaliasse; Otto lesk ja poeg jäid Eestisse. Adolf Edenberg tegutses ka Austraalias insenerina, oli aktiivne väliseesti seltsielus. Viited
Välislingidd |
