|
Aegviidu raudteejaam
Aegviidu raudteejaam (saksa keeles Charlottenhof) on raudteejaam Harju maakonnas Aegviidu alevvallas Tallinnast 56 km kaugusel idas, Aegviidu rongidel lõpp-peatus. Elektrirong sõidab Balti jaamast Aegviitu umbes 49 minutit. Jaamas peatuvad kõik Elroni rongid, välja arvatud ekspressrongid. Tallinna poolt tulles on Tallinna–Aegviidu rongidel eelmine peatus Mustjõe, teistel Aegviidus peatuvatel rongidel Kehra. Narva ja Tartu rongidel on järgmine peatus Nelijärve. Jaamas saab ka kaupa rongidele ja neilt maha laadida. Piletihinnalt kuulub jaam IV tsooni.[1] Aegviidu jaamas asub 5 rööpapaari kokku 15 pöörmega.[2] Jaamas on kaks teedevahelist madalat 150 meetri pikkust perrooni.[3] Jaamast läänes ületab raudteed Jägala–Käravete maantee (ka Piibe maantee). Raudteejaama juurest algavad suusarajad/matkarajad Jänedale ja Kõrvemaale.[4] Jaamahoone valmis koos raudteega 1870. aastal. Tüüpprojekti järgi ehitatud hoone on säilinud tänini ja arvatud kultuurimälestiseks, nagu ka teised historitsistlikku jaamakompleksi kuuluvad hooned. Ajalugu  Aegviidu raudteejaam rajati 1870. aastal seoses laiarööpmelise Tallinna–Narva raudtee (Balti raudtee) rajamisega. Jaam jäi avamisel Ambla kihelkonda Aru mõisa maadele ja asus Aegviidu karjamõisa juures. Vene keisririigi tolleaegse süsteemi kohaselt liigitus jaam III klassi, kus asusid ka veetorn ja veduridepoo. Raudtee ehitamisel on olnud piirkonna kujunemisele oluline roll, kuna enne seda oli asulas vaid mõni üksik maja. Raudteeühendus tõstis paiga tähtsust nii käsitöö-, kui kaubanduskeskusena, aga ka hinnatud suvitus ja puhkekohana.[5] 1978. aastal jõudis Aegviitu elektriraudtee, mille pidulik avamine toimus sama aasta 3. augustil. Kavas oli elektriraudteed pikendada kuni Tapani, mis aga jäi realiseerimata.[6] Sellest ajast on Aegviidu elektrirongide lõpp-peatus. Kontaktvõrk lõppeb perroonidest mõnisada meetrit idas. 1980. aastal oli Aegviidu jaama kollektiivi suuruseks kümme inimest.[7] 1985. aastal alustati Ülemiste ja Tapa vahelise teise peatee ehitust (rongide läbilaskevõime suurendamiseks), millel Tallinna–Aegviidu vaheline rongiliiklus avati 1987. aasta lõpus. 1992. aastal avati teine peatee rongiliikluseks ka Tapani.[8] Jaamahoone Aegviidu jaamahoone valmis koos raudteejaamaga tüüpprojekti järgi 1870. aastal. Kahekorruseline puuhoone ehitati sarnaselt Paldiski, Raasiku, Kabala, Keila jmt jaamahoonetega. Hooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks.[10] Aegviidu raudteejaam pidi vastama Venemaa Keisririigi toonase süsteemi järgi III klassi jaama nõuetele, mis määras nii ehitusmaterjali (puithoone), kui ka jaamahoone ruumiprogrammi. Hoones asusid: eri klasside ootesaalid, kassa, puhvet, tehn. ruumid, jaamaülema kabinet ja hoone teisel korrusel ametikorter. Historitsistlikku jaamakompleksi kuulub veel ka punastest tellistest Aegviidu jaama veetorn, vedurikuur, kaks teenistujate elamut, tänaseks lammutatud pagasihoone, tualett, küttekuur ja jääkelder. Jaamahoonest eemal, Mustjõe ääres, asub pumbamaja. Aegviidu jaam on seeläbi Tallinn–Narva raudteeliini kõige terviklikumalt säilinud vaksalikompleks, mille kõik ajaloolised hooned, kokku üksteist, on säilinud. See teeb tast Eesti liiklusajaloo ühe silmapaistvama tunnistaja.[11][12] Renoveeritud Aegviidu jaamahoones tegutses aastatel 2018–2022 pererestoran Vana Waksal.[13][14] Hoone on alates 1997. aastast arvel kultuurimälestisena.[15] 2020. aasta kevadel avati ka täielikult renoveeritud Aegviidu vedurikuur, kus paikneb moodne tervisespordikeskus nimega Aegviidu Tervisedepoo.[16][17] Pilte
Vaata kaViited
Kirjandus
Välislingid
|
||||||||||||||||||||||||
