Enam kui 30 aasta jooksul on ta tegelenud eri asutustes ja projektides Eesti looduslike pühapaikade kaardistamise ja kaitsmisega. Osalenud looduslike pühapaikade riikliku arengukava ettevalmistamises ja juhtimises. Temalt on ilmunud looduslike pühapaikade, rahvakalendri, rahvausundi ja rahvakultuuri teemadel artikleid ja ta on pidanud loenguid. 2018. aastast korraldab looduslike pühapaikade loodus- ja kultuuripärandi tutvustamiseks igakuiseid hiieretki.[1]
Alates 2006. aastast on ta osalenud Metsahoolekogu (FSC) säästva metsanduse Eesti riikliku standardi koostamise töörühma tegevuses. 2010. aastast on ta looduslike pühapaikade kaitsega tegeleva rahvusvahelise Delose algatuse töörühma liige. Külalislektor Eesti Maaülikoolis, Tartu Ülikoolis jm.
"Iidsete (püha)paikade kaitse ja haldamise suunised", Hiite Maja SA, 2012
Dokumentaalfilmide konsultant
"Hiite lummus", dokumentaalfilm, OÜ Gaviafilm, 2013
"Looduslikud pühapaigad Eestis", dokumentaalfilm, OÜ Gaviafilm, 2013
"Eesti looduslikud pühapaigad", dokumentaalfilmide sari, OÜ Vesilind, 2015
"Suvisted Tammealusel", dokumentaalfilm, OÜ Gaviafilm, 2015
Näitused
Muhu pühapaigad. Fotod ja tekst. Muhu Muuseum 2006
Looduslikud pühapaigad. Tekst ja valik fotosid. Maavalla Koda, Hiite Maja SA, rändnäitus 2006–2019
Muhu looduslikud pühapaigad. Fotod ja tekst. Tihuse turismitalu Hellamaal 2009–2020
Uurali rahvaste looduslikud pühapaigad. Tekst ja valik fotosid. Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus, Hiite Maja SA, Fenno-Ugria, rändnäitus 2015–2020
Tunnustus
2010 – rahvakultuuri aastapreemia – Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) Rahvuskultuuri Ühenduse tunnustus looduslike pühapaikade ja eesti rahvakultuuri tutvustamise eest.[viide?]
2011 – Aasta keskkonnategu – Keskkonnaministeeriumi tänukiri Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUNC) looduslike pühapaikade haldamise juhendi teabepäevade korraldamise eest.[4]
2016 – aasta hiie sõber – Maavalla Koja, Hiite Maja SA ja EVT Põlisrahvaste SA tunnustus looduslike pühapaikade uurimise, kaitsmise ja tutvustamise eest.[viide?]