Alma-Josephine Vellmann

Alma-Josephine Vellmann (abielus Margevitš; 27. detsember 1891 – 30. august 1963) oli eesti pedagoog ja koolijuht, Haapsalu Gümnaasiumi eelkäija Haapsalu Tütarlaste Gümnaasiumi direktor 1919. aastal.

Ta õppis Peterburis Bestuževi kõrgematel naiskursustel filoloogiateaduskonna romaani-germaani keelte osakonnas, töötades seejuures lühiajaliselt kohalikes algkoolides. 1918. sügisel sai temast Tapa Haridusseltsi Keskkooli õpetaja. Sõda katkestas koolitöö ja ta leidsid uue töökoha Haapsalus. 19. detsembril 1918 alustasid Haapsalus tegevust eestikeelsed poeg- ja tütarlastegümnaasiumid. Mõlema kooli juhiks nimetati esialgu Anton Üksti. 1919. aasta 15. jaanuaril sai Haapsalu Tütarlaste Gümnaasiumi juhiks ajalooõpetaja Alma-Josephine Vellmann. Kahe kooli õpetajaskond suuresti kattus, isegi õppenõukogud olid enamasti ühised. Suvel, kui Anton Üksti oli mobiliseeritud vabadussõtta, täitis Alma ka poeglastegümnaasiumi direktori kohuseid. Kuivõrd tal selleks reaalselt võimalusi oli, on küsitav, sest juunis ta abiellus ja asus alaliselt elama Tallinna. 1919 septembris liideti kaks kooli ühiseks gümnaasiumiks.

Alma siirdus pärast abiellumist koos abikaasaga USA-sse, kus perekond sattus raskustesse. 1931 naasis ta tütrega Eestisse, lahutatud abikaasa sooritas 1938 New Yorgis enesetapu. Teise maailmasõja ajal ja järel töötas Alma Margevitš (snd Vellmann) mõnda aega Tallinnas võõrkeeleõpetajana.^[1]