Anatole France

Anatole France
Sünniaeg	16. aprill 1844 Pariis
Surmaaeg	12. oktoober 1924 (80-aastaselt) Béchellerie häärber
Amet	kirjanik, luuletaja, kriitik
Autasud	Nobeli kirjandusauhind, Auleegioni ohvitser, Auleegioni ordeni kavaler
Autogramm
[muuda Wikidatas]

Jacques Anatole François Thibault (16. aprill 1844 Pariis – 12. oktoober 1924 Tours) oli prantsuse kirjanik.

1921 sai France Nobeli kirjandusauhinna ja 1922 kanti kõik tema teosed Index Librorum Prohibitorumisse.

Anatole France sündis raamatukaupmehe perekonnas.

Aastast 1921 kuulus Prantsuse Kommunistlikku Parteisse.

France oli oma aja teravaimaid ühiskonnakriitikuid. Tema iroonilise põhitooniga loomingus väljendub kõiges kahtlev elutarkus.

• "Sylvestre Bonnard'i roim" (1881; eesti k Toronto 1960)
• "Thais" (1890)
• "Kuningatar Hanejala praeköök" (1893)
• "Nüüdisaegne lugu" (neljaosaline romaan, 1897–1901)
• "Crainquebille" (jutustus, 1901)
• "Pingviinide saar" (1908)
• "Jumalad janunevad" (ajalooline romaan, 1912)
• "Inglite mäss" (romaan, 1914)

Aastatel 1968–88 ilmus eesti keeles kirjastuse Eesti Raamat väljaandel Anatole France'i seitsmeköiteline teostevalimik. Kõik köited on varustatud Ott Ojamaa põhjalike märkuste ja kommentaaridega.

• I (1968) "Sylvestre Bonnard'i roim. Punane liilia". Tõlkinud Aita Kurfeldt. Eessõna "Anatole France" lk 5–45: Villem Alttoa
• II (1969) "Thais. Kuningatar Hanejala praeköök". Tõlkinud Marta Sillaots ja Aita Kurfeldt
• III (1971) "Nüüdisaegne lugu I–II: Vallimäe jalakas; Pajuvitstest mannekeen". Tõlkinud Heiti Kaarde
• IV (1972) "Nüüdisaegne lugu III–IV: Ametüstsõrmus; Härra Bergeret Pariisis". Tõlkinud Aino Pärsimägi
• V (1975) "Pingviinide saar. Jumalad janunevad". Tõlkinud Henno Rajandi ja Aino Pärsimägi
• VI (1976) "Inglite mäss. Nooruslugusid". Tõlkinud Ott Ojamaa ja Nora Kaplinski
• VII (1988) "Novellid. Esseed. Kõned". Tõlkinud Aleksander Aspel, Heiti Kaarde, Nora Kaplinski, Leili-Maria Kask, Häidi Kolle, Ott Ojamaa ja Merike Riives

Tsitaadid Vikitsitaatides: Anatole France

 Anatole France – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Nobeli kirjandusauhinna laureaat

1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965  Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 García Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo • 2013 Munro • 2014 Modiano • 2015 Aliaksijevič • 2016 Dylan • 2017 Ishiguro • 2018 Tokarczuk • 2019 Handke • 2020 Glück • 2021 Gurnah • 2022 Ernaux • 2023 Fosse • 2024 Han