|
Anton EilartAnton Eilart (3. veebruar 1892 Särevere vald, Järvamaa – 16. detsember 1972 Tallinn) oli eesti vaimulik. Anton Eilart lõpetas Tallinna Aleksandri gümnaasiumi. Õppis Tartu Ülikoolis, 1912–1913 filosoofiateaduskonnas, 1913–1920 usuteaduskonnas. Oli prooviaastal Laiuse koguduses. Ordineeriti 11. juunil 1922, Nõmme Rahu koguduse õpetaja. Ta oli EELK Konsistooriumi vaimulik assessor ja Eesti Kiriku viimane okupatsioonieelne peatoimetaja ajavahemikul 29.2.1940–22.8.1940. 1944. aastal oli ta Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskopi asetäitja. Novembrist 1944 elas koos abikaasa Aliidega illegaalselt. Mõlemad arreteeriti NKVD poolt 1948 ja saadeti Siberi vangilaagritesse[1]. 1956–1970 EELK Rannamõisa koguduse õpetaja[2]. Anton Eilart on maetud Hiiu kalmistule[3]. IsiklikkuLooduskaitsja Jaan Eilart oli Anton Eilarti vennapoeg. Viited
|
