August 2018

August 2018, kroonika.

2018. aasta august algas kolmapäeval ja lõppes 31 ööpäeva hiljem reedel.

• Afganistani valitsus määras presidendivalimiste kuupäevaks 20. aprilli 2019.^[1]
• Zimbabwe pealinnas Harares toimusid ulatuslikud opositsiooni meeleavaldused parlamendi- ja presidendivalimiste tulemuste vastu, mis opositsiooni hinnangul on võltsitud. Pealinna politseile korra tagamiseks appi saadetud sõjavägi avas meeleavaldajate pihta tule, hukkus kolm inimest.^[2]

• Colombia ametist lahkuv president Juan Manuel Santos andis 440 000 Colombias elavale Venezuela põgenikule ajutise kaheaastase elamisloa.^[3]
• Vatikan teatas paavst Franciscuse poolt roomakatoliku kiriku katekismusse tehtud muudatustest, mis tunnistavad surmanuhtluse igal juhul lubamatuks. Ühtlasi lubas roomakatoliku kirik jätkata võitlust surmanuhtluse kaotamise eest kogu maailmas.^[4]

• Zimbabwe keskvalimiskomisjon kuulutas senise presidendi Emmerson Mnangagwa presidendivalimiste võitjaks.^[5]
• Tšiilis jõustus seadus, millega keelati ühekordsete plastkottide äriline kasutamine. Tšiilist sai sellega esimene riik Ladina-Ameerikas, kus selline seadus on vastu võetud.^[6]
• Eesti president Kersti Kaljulaid nimetas Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides Jonatan Vseviovi.^[7] Ühtlasi kutsus president tagasi Eesti suursaadiku Ungaris Rein Oidekivi ja nimetas tema asemele Kristi Karelsohni.^[8]

• Venemaal Igarka linna lähistel kukkus kohaliku aja järgi kell 10.20 alla ettevõttele Utair kuulunud helikopter Mil Mi-8, mis transportis töölisi naftapuurtornile. Kõik helikopteri pardal viibinud 18 inimest hukkusid.^[9]
• Venezuela presidendi Nicolás Maduro pea kohal plahvatas pealinnas Caracases peetud kõne ajal droon, kaheksa inimest sai vigastada, president ise vahejuhtumis kannatada ei saanud. Maduro nimetas toimunut Colombia korraldatud atentaadiks.^[10]

• Haiti president Jovenel Moïse nimetas peaministrikandidaadiks Jean-Henry Céanti.^[11]

• Ameerika Ühendriigid jõustasid osaliselt uuesti majandussanktsioonid Iraani vastu, mis olid Barack Obama administratsiooni ajal Iraani tuumaleppe sõlmimise järel tühistatud.^[12]
• Colombia presidendina astus ametisse Iván Duque Márquez.^[11]

• Ameerika Ühendriikide välisministeerium teatas, et kehtestab Venemaa vastu Sergei ja Julija Skripali mürgitamise tõttu uued majandussanktsioonid.^[13]
• Ameerika Ühendriikides vahistati Esindajatekoja liige, vabariiklane Chris Collins, keda kahtlustatakse siseinfo kasutamises aktsiatega kauplemisel.^[14]
• Palestiina Gaza tsoonist tulistati Iisraeli territooriumile umbes 70 raketti. Iisraeli kaitsejõud vastasid rünnakutele omapoolsete õhulöökidega, milles hukkus vähemalt kaks tsiviilisikut.^[15]
• Sloveenias esitasid viis vasaktsentristlikku erakonda oma ühiseks peaministrikandidaadiks Marjan Šareci.^[16]

• Bhutanis nimetati parlamendivalimiste perioodiks moodustatud ajutise valitsuse juhiks ülemkohtunik Dasho Tshering Wangchuk.^[11]

• Malis toimus presidendivalimiste teine voor, mille võitis 67,2% häältega senine president Ibrahim Boubacar Keita. Valimisaktiivsus oli 34,5%.^[11]

• Paraguay presidendina astus ametisse Mario Abdo Benítez.^[11]

• Pakistani parlament valis 176 häälega peaministriks Imran Khani, kes astus ametisse järgmisel päeval.^[11]
• Sloveenia parlament kinnitas häältega 55 häälega riigi peaministriks Marjan Šareci.^[11]

• Valgevene president Alaksandr Łukašenka vabastas ametist peaminister Andrej Kabiakoŭ ja nimetas tema asemel valitsusjuhiks Siarhiej Rumasi.^[11]

• Eesti president Kersti Kaljulaid kutsus tagasi Eesti suursaadiku Sloveenias Sten Schwede ja nimetas tema asemel suursaadikuks Eva-Maria Liimetsa.^[17]

• Raivo Plumeri juhtimisel tõusis Estonia mäetippu (6211 m) kümme mägironijat.^[18]

• Austraalia parlament valis 45 poolthäälega peaministriks senise rahandusministri Scott Morrisoni. Senine peaminister Malcolm Turnbull oli varem teatanud tagasiastumisest oma partei sees puuduva usalduse tõttu.^[19] Samal päeval astus Morrison ka ametisse.
• Venemaa president Vladimir Putin vabastas ametist oma täievolilise esindaja Volga föderaalringkonnas Mihhail Babitši.^[11]
• Eestis toimus Tartu Ülikooli rektori professor Toomas Asseri inauguratsioonitseremoonia.

• Austraalias teatas oma tagasiastumisest välisminister Julie Bishop, kes oli kaotanud uuele peaministrile Scott Morrisonile Liberaalse Partei esimehe ja Austraalia peaministri ametikohale kandideerimisel.^[20]

• Eestis lõpetas Tartu Ülikool ühepoolselt töölepingu Tartu Ülikooli Raamatukogu direktori Martin Hallikuga, kellele pandi süüks ebaväärikat käitumist töökohal.^[21]

• Fidži parlamendis toimunud presidendivalimistel valiti ühegi vastuhääleta presidendiks tagasi ainsana sellele kohale kandideerinud Jioji Konrote.^[11]