Tema initsiatiivil loodi PõllutööministeeriumiLoomatervishoiu Peavalitsus, mille juhatajana tõstatas ta 1923. aasta lõpus küsimuse, kas Eestis on üldsegi vajalik loomaarstihariduse jätkamine.[1][3] Ta töötas seal kuni 1926. aastani, mil ta omal palvel vabastati vabariigi valitsuse poolt.[7] Tema eestvedamisel loodi toimiv loomadetervishoiu korraldamise süsteem.[1]
Loomatervishoiu osakonna 1930. aasta andmetel töötas ta Tallinna linna loomaarstina.[8]
↑Mihkel Keerd (2018). "Mälestusi Tartu Veterinaarinstituudist ja tsaariajast". Enn Ernits, Toivo Järvis (toim). Meenutusi 170 aastat loomaarsti õpet Tartus. Lk 34. ISBN9789949629404.
↑ 3,03,1Madis Aidnik (2018). "Loomaarstiõppest Tartus". Enn Ernits, Toivo Järvis (toim). Meenutusi - 170 aastat loomaarstiõpet Tartus. Lk 290, 297. ISBN9789949629404.
↑August Arvo Olt-Ojasalu (1930). "Ülevaade E. L. Ü. 10 aastasest tegevusest ja 1929 a. aruanne.". Eesti Loomaarstlik Ringvaade(PDF). Kd IV 1/2. Lk 29-35. Originaali(PDF) arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2018. Vaadatud 29. juunil 2019.
↑"Loomaarstide koja esimeheks A. Arras". Postimees. Kd 294. 1935. Lk 1.
↑"Loomatervishoiu peawal. juh. A. Arras ametist wabastatud". Postimees. Kd 275. 1926. Lk 1.
↑"Loomatervishoiu osakonnas kuni 1. II. 30. a. registreeritud loomaarstide nimestik.". Eesti Loomaarstlik Ringvaade(PDF). Kd 1/2. 1930. Lk 44-47. Originaali(PDF) arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2018. Vaadatud 29. juunil 2019.
↑Helmut Riispere (1994). "Eesti loomaarstid paguluses". Eesti Loomaarstlik Ringvaade(PDF). Kd 4. Tartu. Lk 52-55. Originaali(PDF) arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2018. Vaadatud 29. jaanuaril 2018.