AurikAurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikaks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini.[1] Aurikute auru tootvad katlad on tänapäeval sageli õliküttega.[1] Auruturbiinid on tänapäeval ühed kõige võimsamad laevajõuseadmed.[1] Neid kasutatakse näiteks tankeritel, kiiretel konteinerlaevadel jpt.[1] Aurikuid hakati leiutama varsti pärast aurumasina leiutamist, aga praktiliselt võeti nad kasutusse alles 19. sajandil.[2] Esimest aurikut demonstreeris Napoleonile 1803. aasta 9. augustil Seine'i jõel Pariisis leiutaja Robert Fulton.[3][4] Esimese kommertskasutuses olnud auriku ehitas 1807 Robert Fulton.[2] Seda kasutati reisijate veol mööda Hudsoni jõge Albany ja New Yorgi vahel. Venemaal ehitati esimene aurik Jelizaveta 1815 ühenduse pidamiseks Peterburi ja Kroonlinna vahel.[2] Eestis nähti aurulaeva esimest korda 1827. aastal, kui Tallinna külastas Inglismaa ratasaurik George VI. 1842. aastal jõudis Eestisse Peipsi-Emajõe vesikonda esimene aurulaev Juliane Clementine ning tegi esimese sõidu 1843. aasta 27. mail.[5][6][7] Samal aastal alustas Emajõel ja Võrtsjärvel tegevust aurupaat Karl.[8] Tänapäeval kasutatakse aurikuid vähe. Peamiseks laevatüübiks on kujunenud mootorlaev, mille peamasin on sisepõlemismootor.[2] Viited
|