Bückeburg
Bückeburg on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Schaumburgi kreisis, Weserberglandi põhjanõlva lähedal. Linna pindala on 68,84 km². 31. detsembril 2017 elas seal 19 324 inimest. AjaluguBückeburg oli kunagi tillukese Schaumburg-Lippe vürstkonna pealinn. Elumaju hakkas lossi ümber valmima umbes 1365. aastal ja asustus ümbritseti linnamüüriga 17. sajandil. 19. sajandil sai see ühenduse Mindeni ja Hannoveri raudteega ning rajati sünagoog. Luuletaja Johann Gottfried von Herder oli seal õukonnajutlustaja aastatel 1771–1776. Bückeburg on endine Briti garnisonilinn ja veel hiljuti oli seal arvukalt Briti elanikke. Enamus Briti elanikke töötas Briti sõjaväehaiglas (BMH) Rintelnis või kohalikus Inglise Prints Ruperti koolis, samuti Rintelnis. Briti sõjaväeliste elanike arv Bückeburgis kasvas märgatavalt 1990. aastate lõpul, kui BMH Rintelnis suleti, kuid Prints Ruperti kooli personal asus Bückeburgis kuni kooli sulgemiseni 2014. aasta juulis. HoonedBückeburgi paleeBückeburg palee (Schloss Bückeburg) oli Schaumburg-Lippe vürstide residents. Kuigi vürstlik perekond loobus poliitilisest võimust 1918. aastal, elab ta seal tänini. Palee, millest osa on avatud ka külastajatele, on oluline suur turismiobjekt; seal on tähtsaid kunstiteoseid ja tähtis raamatukogu. Hoone on 700-aastane, kõige olulisemad panused pärinevad 16., 17. ja 19. sajandist.
Vürstlik mausoleum palee maadel on samuti külastajatele avatud. Ehitatuna 1915. aastal uusromaani stiilis ja sarnanedes Rooma Panteoniga, on see maailma suurim veel kasutuses olev erahauakamber. Võlvkatust kaunistab muljetavaldav kuldne mosaiik, mis on suuruselt teine omalaadne Hagia Sophia järel. HelikopterimuuseumBückeburgis asub ka helikopterimuuseum, kus on Leonardo da Vinci lendavate esemete varajased joonistused, samuti 40 tegelikku helikopterit. Ka Bückeburgi õhuväebaasi kasutav Saksa armee lennunduskool asub seal. Bückeburgi kirikBückeburgi linnakirik (Bückeburger Stadtkirche) oli üks esimesi pärast reformatsiooni ehitatud luterlikke kirikuid. See on tuntud erilise kantsli ja eriti ülekaunistatud pronksivalatud ristimisnõu poolest, mille valmistas hollandi kunstnik Adriaen de Vries. Helilooja Johann Christoph Friedrich Bach (1732–1795), Johann Sebastian Bachi poeg, töötas Bückeburgi õukonnas 1751. aastast kuni surmani, esialgu klavessiinimängijana, 1759. aastast, kui Hofkapelle (õukonnaorkestri) Konzertmeister (juhataja). Bach on maetud Stadtkirchengemeinde-Bückeburgi kirikuaeda. Bach seadis mitu Johann Gottfried von Herderi teksti, kes oli aastatel 1771–1776 Bückeburgi õukonnas selle haldaja ja õukonnajutlustaja. TransportBückeburgis on raudteejaam, mis teenindab S-Bahn Hannoveri liini S1. Bückeburgi, Mindeni ja Hannoveri vahel sõidab iga tunni tagant väljuv rong. Inimesi
Viited
Välislingid Bückeburg – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
|