Bad Zwischenahn

See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2018) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Mai 2018) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Bad Zwischenahn
Pindala: 130 km² (2017)[1]
Elanikke: 30 051 (31.12.2023)[2]
Koordinaadid: 53° 11′ N, 8° 1′ E
Valla asend Ammerlandi kreisis

Bad Zwischenahn (alamsaksa Twüschenahn) on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Ammerlandi kreisis.

See paikneb Zwischenahner Meeri järve ääres, umbes 15 km Oldenburgist loodes ja umbes 70 km Põhjamere rannikust lõunas. Valla pindala on 130 km². 31. detsembril 2023 elas seal 30 051 inimest. Vallas on 19 piirkonda.

Teise maailmasõja ajal oli see suurima Luftwaffe õhuväebaasi kodubaas Põhja-Saksamaal. Esmalt oli seal Erprobungskommando oma 16 teenindus-testimisüksusega, siis Jagdgeschwader 400. Mõlemas tegeldi püüdurhävitajatega Messerschmitt Me 163 Komet. 1944–1945 pommitati baasi rängalt. Pärast sõda muudeti õhuväebaas golfirajaks.

Peamine majandustegevus Bad Zwischenahnis põhines ja põhineb puukoolidel, toiduainetetööstusel (vorsti ja singi tootmine) ning puhkuseteenustel Oldenburgi ja Bremeni linnarahva heaoluks. Järve kasutatakse paadisõiduks ja suplemiseks, jätkub ka mõningane angerjapüük.

Üks esimesi vaatamisväärsusi turistidele on 1811. aastal esialgu Westerstedesse ehitatud tuuleveski. See on osa ajaloolisest, 14 majast ja abihoonest koosnevast talumuuseumist, mis koliti nende tänapäevasesse asukohta aastatel 1909–2004. Ühe ehitise nimi on Spieker (endine ait ehk saksa kirjakeeles Speicher) ja seal asub samanimeline restoran, mis sobitub sajanditevanusesse arhitektuuri.

Peamine sissetulekuallikas on turism. Erasektor pakub üle poole Bad Zwischenahni majutusest. Need ruumid on sageli kõrgemal tasemel ja neile on antud kolm või rohkem tärni. Vanemad inimesed külastavad sageli Zwischenahni spaarajatisi.

Bad Zwischenahni raudteejaam asub Oldenburg–Leeri raudtee ääres.

Zwischenahner Meerilt väljuvad praamiliinid Dreibergenisse ja Rostruppi.

Kohalikud suitsuangerjad on delikatess, eriti kui neid serveeritakse koos kohapeal toodetud napsiga Ammerländer Löffeltrunk. Kombeks on juua seda tinalusikast erilise toosti järel, mille ridu ütlevad vaheldumisi võõrustaja ja külalised:

Lisaks joomisele kasutatakse Ammerländer Löffeltrunki ka käte pesemiseks pärast suitsuangerja söömist.

• Wilhelm Heinrich Schüßler (1821–1898), biokeemilise ravimeetodi leiutaja, ravis nn Schüßleri sooladega
• Carsten Linke (sündinud aastal 1965), endine Hannover 96 jalgpallur

• Gerhard VI von Oldenburg (1430–1500), mere- ja maanteeröövel, Bad Zwischenahni regent;
• Richard Friese (1854–1918), suur saksa loomamaalija ja skulptor, suri Bad Zwischenahnis;
• Johann Friedrich Höger, ka Fritz Höger (1877–1949), arhitekt, ehitas 1928. aastal Bad Zwischenahni veetorni;
• Sophie Charlotte von Oldenburg (1879–1964), elas 1951. aastast kuni surmani väikeses majas Bad Zwischenahnis;
• Horst Eckert (sündinud aastal 1931), tuntud kui Janosch, kirjanik ja maalikunstnik, elas aastatel 1946–1952 ja 1953–1958 Bad Zwischenahnis;
• Udo Pastörs (sündinud aastal 1952), NPD poliitik, kasvas seal üles.

• www.bad-zwischenahn.de

Ammerlandi kreisi vallad

• Apen
• Bad Zwischenahn
• Edewecht
• Rastede
• Westerstede
• Wiefelstede