Aastatel 1924–2016 kandis linn nime Artjomovsk (vene keeles Артёмовск, ukraina keeles Артемівськ), mille sai kommunist Fjodor Sergejevi järgi, kelle hüüdnimi oli Artjom. 23. septembril 2015 taastas linnanõukogu linna ajaloolise nime Bahmut.[2]Ukraina Ülemraada kinnitas otsuse 4. veebruaril 2016.
1703. aastal ehitati linna kindlus tsaar Peeter I käsul, ühtlasi võeti makse järvede veest väljaaurutamise teel saadava soola eest.[3]
1705. aasta sügisel vallutas Doni kasakate salk Ataman Bulavini juhtimisel Bahmuti soolatehase, järgmiste sündmuste käigus arenes sellest välja Bulavini ülestõus.[4] Mässu mahasurumiseks oli Peeter I, kes sel ajal tõrjus Karl XII Rootsi armee sissetungi, sunnitud saatma kohale kuni 20 tuhat regulaarväelast, kes mässu veriselt maha surusid. 1709. aastal Bahmuti varemeid külastanud Peeter andis korralduse kiiresti taastada kindlus ja soola tootmist.
Juulist 1718 kuni oktoobrini 1719 oli Bahmut katku tõttu inimtühi.
1876. aastal avastati Bahmuti basseinis suured kivisoola varud, mille järel mindi üle soola kaevandamisele ja rajati soolatehas. 1870. aastatel rajati linna ka klaasi-, naela-, alabastri- ja tellisetehased.
Harkivi–Bahmuti–Popasna raudtee ehitamise järel 1870. aastate lõpus kiirenes linna tööstuslik areng. Sajandi lõpus elas linnas ligi 20 tuhat inimest.[5]
Peale 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni moodustati linnas Maakonna Tööliste Saadikute Nõukogu, mis toetas ideed Donbassi eraldumiseks eraldi regiooniks.
Detsembris 1917. aastal tulid linnas võimule bolševikud, kes 1918. aasta veebruaris kuulutasid välja Donetsk-Krivoi Rogi Nõukogude Vabariigi.
1918. aastal oli linn Saksa vägede ja seejärel kindral Pjotr Krasnovi üksuste valduses. 1919. aasta lõpus vallutas linna Punaarmee.[6]
Aastatel 1941–1943 oli linn Saksa okupatsiooni all. 1942. aasta alguses pani Saksa natside sõjaväe eriüksus toime massimõrva, viies paar kilomeetrit linnast väljas asuvasse soolakaevandusse mitu tuhat juuti ning müürides kinni tunneli sissepääsud, lämmatati sinna lõksu jäänud inimesed.[7]
1951. aastast alustas linnas tööd Artjomovski vahuveinitehas, mis oli Euroopa suurimaid. See oli Nõukogude Liidu vahuveinitööstuse au ja uhkus, kus valmistati alkohoolseid jooke prantslaste nn traditsioonilise meetodi eeskujul. Toodang ei olnud tavakodanikule kättesaadav.[8]
2001. aastal elas linnas 82 900 inimest, neist ukrainlasi 69% ja venelasi 27%. Pooled ukrainlastest pidasid emakeeleks vene keelt, mida rääkis 62% elanikest. Ukraina keeles rääkijaid oli 35%.[9]
Enne Vene-Ukraina sõda tootis riiklik soolaettevõte Artemsil Bahmuti ja Soledari piirkonnas 90% kogu Ukraina kivisoolast ja eksportis seda veel 15 välisriiki.[8]
12. aprillil 2014 okupeerisid separatistliku Donetski Rahvavabariigi väed linna ning 20. juunil 2014. aastal vallutasid selle juures asuva suure tankiremondi baasi.[10]
10. juulil 2015 lammutati linnas Donetsk-Krivoi Rogi Nõukogude Vabariigi asutaja Fjodor Andrejevitš Sergejevi (Artjomi) monument.
23. septembril 2015 otsustas linnavolikogu tagastada Bahmuti linna nime.[12]
Alates 2022. aasta maist muutus linn rindelinnaks, kusjuures Vene armee alustas regulaarset Bahmuti elamurajoonide ja tsiviilobjektide tulistamist kaudtulega.[13]
2022. aasta augustis algas Bahmuti lahing, kui kuu keskpaigast alates suundus Venemaa pealetungi põhiraskus Donetski oblastis Bahmuti linnale ja suurtükiväe tuli ning jalaväe rünnakud muutusid intensiivsemaks. 2022. aasta detsembri lõpuks ei olnud Vene väed linna vallutada suutnud ning okupantide vägede märgatavat edasiliikumist ei olnud toimunud. Sõjaeelsest 77 000 elanikust oli jäänud linna umbes 15 000 inimest.[14]
11. detsembril 2022 ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, et Vene väed on muutnud linna "põlenud varemeteks".[15]
2023. aasta märtsi alguseks ei olnud Vene väed Bahmuti vallutada suutnud, kuid jätkasid suuri kaotusi kandes rünnakuid, lootes linna täieliku sissepiiramise lõpule viia.[16] 4. märtsil ütles Bahmuti aselinnapea, et linna jäänud 4000 tsiviilisikut elasid varjupaikades, kus puudus juurdepääs veele, gaasile ja elektrile.[17]
27. märtsil kinnitas Ukraina relvajõudude kindralstaap, et vene sõdurite otserünnakute arv Ukraina üksuste käes olevatele aladele on varasemaga võrreldes 2–3 korda vähenenud, kuid kaudtulelöökide tihedus pole siiski oluliselt langenud.[18]
Wagneri grupi juht Jevgeni Prigožin teatas, et enne 18. aprilli nende kontrolli all oli enam kui 80% linnast, seevastu Ukraina pool teatas, et Ukraina kontrollis tunduvalt rohkem kui 20 protsenti linnast.[19]
Ukraina kaitseministeerium väitis 16. mail, et nende väed vabastasid Bahmuti kirde- ja edelaosa eeslinnades 20 ruutkilomeetrit, kuid tunnistas, et venelased on linna sees rünnakute tagajärjel mõningaid edusamme teinud, kasutades lahingutes ka dessantvägesid.
19. mail kinnitasid nii Ukraina relvajõudude kui ka Wagneri grupi allikad Venemaa relvajõudude taganemisest Bahmuti linna ümbritsevas piirkonnas. Jevgeni Prigožin teatas aga 20. mail, et lõunaks oli kogu Bahmuti linn Vene võitlejate kontrolli all ja sellega olevat 224 päeva kestnud Bahmuti lahing läbi. Ukraina asekaitseminister ei kinnitanud Prigožini väiteid ning ütles, et linnas jätkub äge lahing ja olukord on kriitiline. [20]
Venelaste rünnak linnale 16. juulil 2022
Pommitamises põlema süttinud maja kustutamine 5. augustil 2022
Pommitamises pihta saanud maja 15. septembril 2022
.svg)
.jpg)
.jpg)
