|
Berliini Humboldti Ülikool
 Berliini Humboldti Ülikool (saksa keeles Humboldt-Universität zu Berlin) on Berliini vanim ülikool, asutatud 1810. aastal. Aastatel 1810–1828 oli ülikooli nimi Berliini Ülikool (Berliner Universität, Alma Mater Berolinensis), 1828–1946 Friedrich Wilhelmi Ülikool (Friedrich-Wilhelms-Universität) ülikooli asutaja, Preisi kuninga Friedrich Wilhelm III auks, 1946–1949 jälle Berliini Ülikool.[1][2] 1949. aastast kannab õppeasutus ülikooli asutamise organiseerija Wilhelm von Humboldti ja tema venna Alexander von Humboldti auks praegust nime.[2] Ülikoolil on üheksa teaduskonda, meditsiiniteaduskonda jagatakse Berliini Vaba Ülikooliga. Ülikoolis on umbes 32 000 üliõpilast 198 erialal. Ülikooli peahoone asub kesklinnas Unter den Lindenil.[3] 2024. aasta QS maailma ülikoolide nimekirjas oli Berliini Humboldti Ülikool 120. kohal ja Saksamaa ülikoolide seas seitsmes.[4] AjaluguÜlikooli peahooneks on Preisi prints Heinrichi (Friendrich Suure vend) jaoks 1753. aastal rajatud Prinz-Heinrich-Palais; ülikoolihooneks sai see 1809. Hoone sai Teises Maailmasõjas kannatada, remont toimus aastatel 1949–1962.[5] Ülikool asutati 1809. aastal Preisi kuninga Friedrich Wilhelm III poolt haridusminister Wilhelm von Humboldti initsiatiivil. Õppetöö algas 1810. aasta sügisel meditsiini-, teoloogia-, õigus- ja filosoofiateaduskondades. Järgmiste aastakümnete jooksul toimus stabiilne laienemine, mille käigus liideti teisi Berliini kõrgkoole. 1889. aastal rajati ülikooli looduskogu jaoks eraldi muuseum, Museum für Naturkünde.[6] Kolmanda reichi ajal põletati ülikooli raamatukogu raamatuid, mida peeti ebasündsateks või režiimivastasteks. Juudivastaste seaduste tõttu vallandati umbes 250 juudi päritolu töötajat, valitsusevastased üliõpilased eksmatrikuleeriti.[7] Külma sõja ajal jäi ülikool Ida-Berliini, mistõttu avati läänes Berliini Vaba Ülikool. Ülikooli õppekava sai marksistliku-leninistliku suuna ja selle juhatuse liikmetel olid seosed Stasiga.[7][8] Tänapäeval on ülikoolil kolm linnakut: Mitte, Nord ja Andlerhof. Mittes asuvad humanitaarteaduskonnad, õigusteaduskond ning majandus ja ärindusteaduskond.[9] Nordi linnakus asub loodusteaduskond, Andlerhofis asub matemaatika- ja täppisteaduskond.[10][11] TeaduskonnadÜlikoolil on üheksa teaduskonda:[12]
Tuntud vilistlased
Vaata kaViited
|
