Bing CrosbyBing Crosby (õieti Harry Lillis Crosby (3. mai 1903 Tacoma, Washingtoni osariik, USA – 14. oktoober 1977 Alcobendas, Hispaania) oli ameerika poplaulja ja näitleja, kelle karjäär kestis 1926. aastast kuni surmani. Ta mängis enam kui 70 filmis ja lindistas üle 1600 laulu ning teda võib pidada üheks 20. sajandi edukaimaks muusikuks. Crosby hakkas raadioprogrammide kokkupanekul kasutama samu lahendusi nagu kasutati filmide tegemisel. LauljanaCrosby on tuntuks laulnud Irving Berlini kirjutatud jõululaulu "White Christmas", mille kui singli eksemplare on läbi aegade kõige enam ostetud.[1][2] Ta oli tuntud oma sooja bassbaritoni poolest, tänu millele oli ta 20. sajandi suurima müügieduga laulja. Ta lõi laulustiili, mida on hiljem jäljendanud Perry Como, Frank Sinatra, Dean Martin ja teised. Crosby loomingut mõjutas Al Jolson. NäitlejanaCrosby mängis peaosa ligi 80 mängufilmis. 1944. aastal pälvis ta Chuck O'Malley rolli eest filmis "Minnes oma teed" ("Going My Way") parima meespeaosatäitja Oscari. Sama rolli esitas ta ka aasta hiljem linastunud filmis "The Bells of St. Mary's", kus tema vastasnäitlejaks oli Ingrid Bergman. Rolli eest sai Crosby taas parima meespeaosatäitja Oscari nominatsiooni, kuid ei võitnud seda. Tema teised tuntumad osatäitmised on filmides "Valged jõulud" ("White Christmas"; 1954) ja "Kõrgseltskond" ("High Society"; 1956). Suur osa tema osalusega filmimaterjalidest hävis 2008. aastal Universali filmistuudio tulekahjus. IsiklikkuTa esimene abikaasa oli Dixie Lee (1909–1952), kellega tal oli neli poega. 1957. aastal abiellus ta Kathryn Grantiga, kellega tal oli kolm last. Tunnustus
Viited
Välislingid
|