|
Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon
Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon (horvaadi ja bosnia Federacija Bosne i Hercegovine, serbia Федерација Босне и Херцеговине, lühend FBiH, mitteametlikult ka Moslemi-Horvaadi Föderatsioon) on üks kahest Bosnia ja Hertsegoviina liitriigi autonoomsest osast. Föderatsiooni aluseks sai 1994. aastal Washingtoni kokkulepe, millega lõpetati sõjategevus bosnialaste ja Bosnia horvaatide vahel. 1995. aastal määratleti FBiH Daytoni rahulepinguga kui üks kahest Bosnia ja Hertsegoviina autonoomsest osast, teine autonoomne osa on Serblaste Vabariik. Algselt olid Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni põhiseaduses piirkonna rahvastena määratletud vaid horvaadid ja bosnialased, kuid 2002. aastal lisati föderatsiooni rahvaste hulka ka serblased. FBiH moodustab 51% kogu Bosnia ja Hertsegoviina koosseisust ja hõlmab kahte kolmandikku kogu riigi rahvastikust. Peaaegu 90% riigi horvaatidest ja bosnialastest elab Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonis, samuti asub föderatsiooni koosseisus ka nii riigi kui ka föderatsiooni pealinnaks olev Sarajevo. ValitsemineBosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon on üks kahest föderatsiooni osast, mis koos Serblaste Vabariigiga moodustab Bosnia ja Hertsegoviina riigi. Bosnia ja Hertsegoviina on detsentraliseeritud riik, kus autonoomsetel piirkondadel on suured õigused. Keskvalitsuse kontrolli all on BiH välissuhete haldamine, kaubandus ja riigi rahasüsteem, sisuliselt kõik ülejäänu (kohtud, politsei, kodakondsus-, energeetika- ja majanduspoliitika, seadusandlik võim, kohalikud omavalitsused, haridus, 2006. aastani ka sõjavägi[2]) on föderatsiooni hallata.[3] Föderatsioonil on oma põhiseadus, kus on ära määratletud FBiH õigused ja kohustused. Föderatsioonil on õigus oma sümboolikale (lipp, vapp, hümn), kuid hetkeseisuga föderatsioonil oma sümboolika puudub. Põhiseaduses on riigi rahvastena mainitud ära bosnialased, serblased ja horvaadid, kelle keeled (bosnia, horvaadi ja serbia keeled) on föderatsiooni ametlikud riigikeeled. Kõik föderatsiooni kodakondsed on automaatselt ka BiH kodakondsed, kodanikele on lubatud topeltkodakondsus.[4] Ka FBiH on detsentraliseeritud haldusüksus, kus suur osa võimust on kantonite käes. Kantonitel on omad põhiseadused, valitsused, ja ministeeriumid.[5] Föderatsiooni elanikud valivad omale esindajaid kolmel tasandil: Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni Esindajatekotta, kantonite assambleedesse ja omavalitsustesse. Valimistel saavad hääletada kõik vähemalt 18-aastased Bosnia ja Hertsegoviina kodanikud omavalitsuses/kantonis, kus nad on sisse kirjutatud.[6] VõimujaotusSeadusandlik võim Seadusandlik võim on föderatsioonis kahekojalise Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni parlamendi käes. Parlamendi moodustavad Esindajatekoja ja Rahvakoda:[4]
Mõlemad kojad valivad enamushääletusel koja esimehe ja aseesimehed. Tavaolukorras on parlamendi istungid avalikud ja seaduse kehtima hakkamiseks peab seadus saama nõusoleku mõlemas parlamendi kojas. Lisaks valib parlament föderatsiooni presidendi ja kaks asepresidenti ning kiidab heaks föderatsiooni eelarve.[4] Täidesaatev võimTäidesaatvat võimu täidavad Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonis president koos asepresidentidega ja valitsus. FBiH president koos kahe asepresidendiga valitakse föderatsiooni parlamendis, kus nomineeritud peavad saama häälteenamuse nii mõlemas kojas kui ka rahvakoja igas rahvusgrupis. Presidenti valitakse neljaks aastaks, kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korratakse valimisi.[4] President on volitatud (asepresidentide nõusolekul) määrama Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonile valitsust, diplomaatiliste ja sõjaliste juhtide liikmeid ning Föderatsiooni Põhiseaduskohtu kohtunikke. Samuti on presidendil volitused esindada föderatsiooni välismaal, allkirjastada rahvusvahelisi leppeid ja anda armu kuritegude eest (välja arvatud sõjakuriteod). Valitsuse määramiseks peab president koos peaministriga (või peaministri kandidaadiga) kõigepealt paika panema valitsuse koosseisu. Valitsus peab sisaldama nii bosnialasi, horvaate kui ka serblasi. Valitsuse määramise peab üle kinnitama esindajatekoda, vastasel juhul tuleb moodustada uus valitsuse koosseis.[4] FBiH valitsuse pädevusse kuuluvad energia- ja majanduspoliitika, kaubandus ja rahandus, terrorismi ja riikidevahelise kuritegevuse likvideerimine. Föderatsiooni valitsus jagab kantoni valitsustega vastutust ka inimõiguste, tervishoiu, keskkonnakaitse, kommunikatsiooni ja sotsiaalpoliitika eest.[5] KohtuvõimFöderatsioonis täidavad kohtuvõimu riiklikul tasandil föderatsiooni kohtud, piirkondlikult kantoni- ja munitsipaalkohtud. Föderatsiooniüleselt võivad tegutseda föderatsiooni põhiseaduskohus ja ülemkohus. Föderatsiooni kohtu jaoks on loodud kohtupolitsei, kes vastutab tunnistajate kaitse ja süüdistajate transpordi eest.[4] Põhiseaduskohus koosneb 9 kohtunikust, kellest vähemalt 2 on igast nimirahvusest ja 1 rahvusvähemusest. Põhiseaduskohus lahendab kantonitevahelisi, kantoni-omavalitsuse või kantoni-föderaalvalitsuse vaidluseid. Kohtunikud valitakse põhiseaduskohtusse eluks (kuni 70. eluaastani). Kohtu otsused on lõplikud ja mitte vaidlustatavad.[4] Ülemkohus on föderatsiooni kõrgeim apellatsioonikohus, mis lahendab föderatsiooni õigusaktides sätestatud küsimuste puhul (välja arvatud need, mis kuuluvad põhiseaduskohtu pädevusse). Ülemkohtusse kuulub vähemalt 9 kohtunikku ja kohtu otsused on lõplikud ja mitte vaidlustatavad. Ülemkohtu president haldab kohtupolitsei tegevust.[4]  HaldusjaotusBosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon koosneb 10 kantonist, mille nimed ja halduskeskused on kindlaks määratud kantoni põhiseadusega. Sellele lisaks on kondomiiniumis (kuulub korraga nii föderatsioonile kui ka Serblaste Vabariigile) Brčko ringkond.[5] Kanton on FBiH föderaalne üksus, mis koosneb föderaalmäärustes paika pandud omavalitsustest ja linnadest. Kantonid on moodustatud etniliste, majanduslike ja loodusgeograafiliste põhimõtete alusel.[6] Omavalitsused (općina) on kohaliku võimu üksused, mis ühendavad suurema rahvaarvuga piirkondi. Kokku on föderatsioonis 79 omavalitsust.[1] Suuremad asulad on määratletud linnadena ja moodustavad föderatsioonis omaette haldusüksuse. Need linnad on: Sarajevo, Mostar, Bihać, Široki Brijeg, Tuzla, Zenica, Cazin, Goražde, Livno, Čapljina, Gračanica, Gradačac, Ljubuški, Srebenik, Visoko, ja Živinice.[6] Kantonid Kantonites teostab seadusandlikut võimu valimistel valitud kantonite assambleed, saadikute arv assambleedes sõltub kantoni rahvaarvust. Täidesaatvat võimu teostavad kantonite valitsused. Kantoni nimesid ja piire võivad muuta kantonite võimuorganid.[6] Põhiseaduslike vabaduste ja (inim-)õiguste rakendust jälgivad nendele määratud kantonites Föderatsiooni parlamendi poolt määratud kolm õigusvahemeest (üks igast rahvast).[4] Föderatsioon jaguneb 10 kantoniks (bosnia/horvaadi nimekujud):
GeograafiaBosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon pindala on 26 110,5 km², millega ta moodustab 51% kogu Bosniast ja Hertsegoviinast. Föderatsioon piirneb Bosnia ja Hertsegoviina teise autonoomse osa Serblaste Vabariigiga ja riigi välispiiril Horvaatiaga.[7] Pinnamood Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon on suures osas mägine. Föderatsiooni lõunaosas saab Horvaatia läänepiirilt alguse Dinaari mäestik, mis läbib riiki üldiselt loode-kagusuunaliselt. Föderatsiooni jäävad mitmed mäeahelikud, sealhulgas Vlašic, Plješevica, Grmeč, Cincar ja Raduša.[8] Föderatsiooni kõrgeimad tipud on Čvrsnica (2226 m), Vranica (2110 m) ja Prenj (2103 m). Kokku on föderatsioonis 7 üle 2000 meetri ulatuvat mäetippu ja 48 tippu, mis on üle 1500 meetri merepinnast.[6] Autonoomse osa lõuna- ja edelaosas asub lubjakiviplatoo piirkond, kus leidub koopaid, kaeveid, ja maa-aluseid jõgesid. Sealsed kõrgustikud on sageli metsatustumise ja õhukese mullakihi tõttu paljad, kuid harjade vahel asuvad süvendid, (mis on tuntud kui poljed), on kaetud põllumajanduseks sobiva alluviaalmullaga.[8] Piirkonnas asuvad föderatsiooni (ja kogu BiH) pikim koobas on Vjetrenica, mille hinnatav pikkus on kaheksa kilomeetrit, ja sügavaim kaeve Jojkinovac, mis on 190 meetrit sügav.[6] Föderatsiooni koosseisu kuulub ka Bosnia ja Hertsgoviina ainus ligipääs Aadria merele. Kahekümne kilomeetri pikkune rannajoon, mis mõlemalt poolt piirneb Horvaatiaga, ümbritseb Neretva jõe suuet ja ei sisalda ühtegi looduslikku sadamat.[7] Lõuna-Bosniat muidu läbiv mäestik lõppeb järsult enne merd.[8] Föderatsioon asub piirkonnas, kus esineb sagedasti maavärinaid. Iga-aastaselt tuvastatakse umbes sadakond maavärinat. Kõige rohkem esineb föderatsioonis maavärinaid Hertsegoviina ja Kesk-Bosnia piirkondades.[9] 2022. aastal registreeriti 15 maavärinat, mille tugevus oli üle 3,0. Neist kõige tugevaim oli 5,7.[6] HüdrograafiaSuuremad föderatsiooni järved on Buško, Blidinje, Boračko, Jablaničko, Modrac, Plivsko ja Ramsko. Pindalalt on suurimad Buško (55,8 km²) ja Modrac (17,1 km²). Merepinnast asuvad kõrgeimad järved on Blidinje (1180 m) ja Buško (716,5 m). Kõige sügavamad järved on Jablaničko (70 m) ja Plivsko (36,2 m). Suurim vee maht on Buško (0,782 km³) ja Jablaničko (0,270 km³) järvedel.[6] Suurimad Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni läbivad jõed on Sava, Neretva ja Trebišnjica ning nende lisajõed. Kogu Bosnia ja Hertsegoviina piires on pikimad jõed Sava lisajõgi Drina (346 km), Sava (331 km) ja Bosna (271 km). Merepinnast kõrgeimal asuvad jõed on Vrbas (1780 m) ja Vrbanja (1520 m).[6] Kliima Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon asub kahe kliimavööndi piiril. Föderatsiooni põhjaosas on levinud Kesk-Doonau madalikust tulnud mõõdukas mandriline kliima, autonoomse osa lõunapoolel Aadria mere läheduses levib vahemereline kliima. Kahte kliimavööndit eristab mägisemal alal föderatsiooni keskosas mäestikukliima.[6]
Vaata kaViited
Välislingid |
||||||||||||||||||||||||||||
