Bremeni Nõukogude Vabariik

	Bremeni Nõukogude Vabariik; Bayerische Räterepublik 10. jaanuar 1919 – 4. veebruar 1919
	Lipp vapp
Valitsusvorm	sotsialistlik vabariik
Pealinn	Bremen
Peamised keeled	saksa keel
Deviis	"Proletarier aller Länder, vereinigt Euch!"
Hümn	Internatsionaal
Saksa keisririik	Weimari vabariik

Bremeni Nõukogude Vabariik (saksa keeles Die Bremer Räterepublik) oli tunnustamata lühiajaline riik, mis eksisteeris 1919. aastal 25 päeva. See koosnes Bremeni lähiümbrusest Saksamaal. ^[1] Vabariik loodi Novembrirevolutsiooni ajal (pärast Saksa impeeriumi lüüasaamist I maailmasõjas).

Ajalugu

Eelnevad sündmused

Pärast keisri tagandamist 9. novembril 1918 langes Saksamaa ebastabiilsesse seisundisse. Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) juhitud valitsus ja Spartakistide Liit kuulutasid mõlemad välja Saksa vabariigi loomise.^[2] See tõi kaasa kodusõja ja Novembrirevolutsiooni, kus kaks osapoolt võitlesid võimu pärast.

Juba enne Nõukogude vabariigi loomist nautisid radikaalsed töölisliikumised Bremenis märkimisväärset toetust.^[3] Selle tõttu toetas Bremen kodusõja puhkemisel vasakpoolset Spartakistide liigat. Bremenis algas mäss vahetult enne keisri troonist loobumist (6. novembril 1918), kui loodi ja valiti töölisnõukogu. See nõukogu asus Bremeni raekojas ja juhtis territooriumi vastloodud Weimari vabariigist sõltumatult.^[4]

Asutamine

Bremeni vabariigi kaitsmisel tapetute mälestusmärk.

10. jaanuaril kuulutas töölisnõukogu välja vabariigi, luues linnas rahvaesindajate nõukogu. Õpetajad, eelkõige Johann Knief, moodustasid suurema osa juhtkonnast^[3]. Rahvaesindajate nõukogu asendas töölisnõukogu ja asus samuti linnavalitsuses. Pärast selle moodustamist võttis nõukogu vastu palju reformimeelset seadusandlust, sealhulgas võrdse palga nõude. Pikaajaline eesmärk, kuigi seda ei saavutatud kunagi, oli Bremeni majanduse natsionaliseerimine, kehtestades proletariaadi diktatuuri.

Riigi kokkuvarisemine

1919. aasta alguseks oli Weimari vabariik kodusõjas piisavalt tugeval positsioonil, et isehakanud riik käsile võtta. Friedrich Ebert saatis vabakorpuse Bremenisse, et vabariik kukutada^[5]. Erinevalt Baieri Nõukogude Vabariigist maksis Bremeni töölisnõukogu mahasurumine üle 80 inimese elu (sealhulgas selle juhid, kes hukati)^[4]. Bremeni nõukogude vabariik langes kiiresti riigi geograafilise iseloomu tõttu (see oli ümbritsetud Weimari Saksamaa kontrolli all olevast territooriumist). Bremeni linn langes 4. veebruaril, Bremerhaven pidas vastu kuni 8.–9. veebruarini.

Vaata ka

Viited

↑ "The Great Soviet Encyclopedia, 3rd Edition".
↑ David Priestand (2009). The Red Flag: A History of Communism (inglise). New York: Grove Press. ISBN 978-0802145123.
↑ ^3,0 ^3,1 Philippe Bourrinet (2016). The Dutch and German Communist Left (1900 68): Neither Lenin Nor Trotsky Nor Stalin! - All Workers Must Think for Themselves! (inglise). ISBN 978-9004269774.
↑ ^4,0 ^4,1 Andreas Schnell (2004). "Alle Mächt den Räten!" (saksa). Vaadatud 11.12.2022.
↑ William Grange (2008). Cultural Chronicle of the Weimar Republic (inglise). Scarecrow Press. ISBN 978-0810859678.

[Bremen_Soviet_Republic-1] "The Great Soviet Encyclopedia, 3rd Edition".

[2] David Priestand (2009). The Red Flag: A History of Communism (inglise). New York: Grove Press. ISBN 978-0802145123.

[Philippe-3] 3,0 ^3,1 Philippe Bourrinet (2016). The Dutch and German Communist Left (1900 68): Neither Lenin Nor Trotsky Nor Stalin! - All Workers Must Think for Themselves! (inglise). ISBN 978-9004269774.

[Alle_Mächt_den_Räten!-4] 4,0 ^4,1 Andreas Schnell (2004). "Alle Mächt den Räten!" (saksa). Vaadatud 11.12.2022.

[5] William Grange (2008). Cultural Chronicle of the Weimar Republic (inglise). Scarecrow Press. ISBN 978-0810859678.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]