|
Bulgaaria meedia
Bulgaaria meedia jaoks on riik loonud tingimused täielikuks sõna- ja ajakirjandusvabaduseks. Bulgaarias toimivad riigi finantseeritud väljaanded, suurtele meediarühmadele kuuluvad ja eraomanduses olevad meediumid.[1] AjalehedBulgaarias on ajalehtede avaldamine vaba ja reguleerimata, kuna puudub seda sätestav seadus. Aastal 2007 arvati Bulgaarias olevat umbes 900 ajalehte ja/või ajalehelaadset väljaannet [2]. 2008. aasta majanduskriisiga see arv langes, kuid on endiselt väga suur. Bulgaaria ajalehemaastikul on levinud kord päevas või kord nädalas ilmuvad tabloidlehed, mida Bulgaaria meediaspetsialistid kutsuvad "hübriidtablodideks". Need lehed kombineerivad omavahel kvaliteetajakirjanduse ja kollase ajakirjanduse elemente. Bulgaarias puudub kvaliteetpressi esindav ajaleht. Ükski 1990. aastate alguses asutatud kvaliteetlehtedest ei saavutanud püsimajäämiseks vajalikku populaarsust ning nii on see jäänud tänaseni. 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses ilmusid turule ka mõned tasuta ajalehed. 2009. aasta lõpuks oli aga alles jäänud ainult päevaleht 19 minutes, lisandus ka tasuta nädalaleht Anon’s.[3]
Kaks nädalalehte on orienteeritud majandusele (Kapital ja Banker), kaks (168 tschassa ja Politika) on suunatud massidele. Kultuurispetsiifiline Kultura on mõeldud kitsamale lugejaskonnale. Kapital, liberaalne Dnevnik ja Kultura kuuluvad kõige rohkem kvaliteetajakirjanduse alla. Etnilistest rühmadest annavad oma ajalehte välja näiteks türklased, armeenlased, romad ja makedoonlased. Need lehed ilmuvad harva, näiteks Makdonski glas ilmub vaid neli korda aastas.[2] Lisaks üleriigilistele päevalehtedele on Bulgaarias 10 regionaalset päevalehte, mis ilmuvad üle terve maa suuremates linnades, näiteks Plovdiv, Varna, Bourgas ja Rousse. Enamik regionaalseid või ka kohalikke lehti ilmuvad kaks kuni kolm korda nädalas.[2] Bulgaaria ajalehtede puhul on tavaline, et müügi- ja reklaamitulud ei suuda kulusid katta. Suurte lehtede (Trud, 24 Chasa, Devnik) käes on kaks kolmandikku reklaamiturust. Teiste lehtede ainus tuluallikas ei ole müük ja reklaam. Tihti on nad täielikult mõne äriringkonna võimu all, seotud parteidega või äri- ja poliitikaringkondade poolt kergelt mõjutatavad.[2] AjakirjadBulgaarias ilmus 2008. aastal 601 ajakirja ja 174 ajakirjalaadset trükist. Võrreldes 2000. aastaga on ajakirjade arv kasvanud 40,1% ja trükiste arv 20,2%. Võõrkeelseid väljaandeid ilmus 2008. aastal 107 [1]. Majanduskriis räsis ajakirjaturgu kõvasti ja vähendades ajakirjade arvu [2]. Turgu juhivad meelelahutuslikud väljaanded, eesotsa ülemaailmsete trükistega: Elle, Cosmopolitan, Grazia, Playboy ja Maxim, samuti ilmuvad Bulgaaria väljaanded Zhneta dnes ja Eva. Uuemad ajakirjad on meediagrupi Q&M avaldatav The Italian Amica, Intersound Publishing Grupi pakutav Madame Figaro ja FHM Bulgaaria. Kõik viimased sisenesid Bulgaaria meediaturule 2007. aastal. American Harper hakkas 2008 välja andma ajakirja Bazar. Meesteajakirjad ei ole Bulgaarias nii populaarsed kui naisteajakirjad. Naisi peetakse Bulgaarias suuremateks lugejateks ja reklaamiohvriteks. Rohkem kui 40 naisteajakirja võitleb oma koha pärast turul. 2009. aasta seisuga suudab turul püsida ka poliitiline ajakiri Tema, mis on endiselt väga loetud. Kõige uuem ajakiri turul Praven Svyat on orienteeritud sotsiaalsetele probleemidele. Ainus turismiajakiri Odysseu’s kadus turult 2009. aasta septembris. Paljud elustiiliajakirjad lõpetasid pärast kriisi tegevuse, samas kui turule jäi dubleerivalt mitu ajakirja jahtide kohta. Reklaamiturg ajakirjade hulgas on kõvasti vähendanud väljaannete käsutuses olevaid rahasummasid. Eva, Cosmopolitan, Grazia, Playboy ja Maxim on kaotanud viimastel aastatel palju reklaamiraha [2]. Kaks suurimat väljaandjat Sanoma Bliasak, mis on 40% osalusega meedigrupi The Finnish Sanoma juhtida. Väljaantavad ajakirjad:
Attica Media Bulgaria on Kreeka päritolu ja on suuruselt teine meedigrupp Bulgaarias. Väljaantavad ajakirjad:
RaadioRaadio on kuulamise aja järgi teine meedium Bulgaarias, jäädes maha ainult televisioonist. 7,3 miljoni elanikuga riigis on hinnanguliselt 4,5 miljonit raadiokuulajat. 2009. aastal kuulasid bulgaarlased keskmiselt (?) 192 minutit raadiot [7]. Riigiraadio asutati Bulgaarias 1935. aastal. Raadio oli riigi monopoolses omandis 1989. aastani. Tänapäeval domineerivad turul eraraadiojaamad.[8] Neli suurt välismaist meediakorporatsiooni: Irish Communicorp Grupp, SBS Broadcasting Grupp, US Emmis Communications, ja News Corporation Grupp, kes omavad kokku üle 20 jaama [7]. Pealinnas Sofias on võimalik kuulata enam kui 30 jaama. Bulgaarias tegutseb 17 üleriigilist, 15 piirkondlikku ja 51 kohalikku raadiokanalit. Täielikult üleriigilise leviulatusega on kaks jaama: eraomandis Darik Radio Bulgaaria Rahvuslik Raadio (BNR) [2]. Mitte kõik olemasolevad raadiojaamad pole saanud ametlikku litsentsi, kuid kokku arvatakse jaamu olevat 160 ringis.
TelevisioonBulgaaria televisioon sai riikliku televisioonina alguse 1959. aastal. Pärast 1989. aasta muutusi tekkisid ka esimesed erakanalid [2]. Kesk- ja Ida-Euroopa 2007. aasta meedia turu-uuringute kohaselt vaatab iga päev telerit 71 protsenti bulgaarlastest. Kõige rohkem vaadatakse väikestes linnades ja külades [2]. Riigis on enam kui 200 registreeritud kaabeltelevisioonioperaatorit. Kaabeltelevisioon on kiiresti arenenud ja viimaste andmete kohaselt on rohkem kui 70 protsendil majapidamistest kaabeltelevisioon [2]. Bulgaaria Riiklik Televisioon (Българска национална телевизия) või BNT (БНТ) on Bulgaaria avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon, mis asutati 1959. aastal. Värvisaateid hakati näitama 1970. aastal [9]. BNT-d rahastatakse riigieelarvest ja tulu saadakse ka telereklaamidest. Telekanalid:
bTV Meediagrupp (bTV Media Group)kuulub Kesk-Euroopa Meediaettevõttele (Central European Media Enterprises) ehk CEM-ile. Telekanalid, mida meediagrupp näitab:
Nova Televisioonigrupp (Нова телевизия, teisiti Nova TV, NTV või lihtsalt Nova) kuulub Rootsi firmale Modern Times Grupp. Kanalid:
TV7 on riigi omandis olev telekanal, mis sai alguse novembris 2005. Mais 2009 ostis TV7 Austria investeerimisfond Bulgarian Media Holdings GMBH. TV7 on üks sõsarkanal, Super7 [17].
Muud telekanalid
Internet2010. aasta seisuga kasutab Bulgaarias regulaarselt ehk vähemalt korra nädalas internetti 47,5 protsenti 16–74-aastatest elanikest.[22] Kõige enam kasutavad internetti 16–24-aastased, kõige vähem vanemad, pensioniealised. Internetiühendus on kodus olemas 29,6 protsendil majapidamistest, (võrdluseks, 2004. aastal oli see 9,6%) Interneti kasutamise spetsiifika on aastate jooksul muutunud. Kui 2007. aastal kasutati interneti 56,1 protsendil ajast pigem otseseks infootsimiseks ja vaid 31,8% online ajalehtede/ajakirjade lugemiseks, siis 2009. aastal kasutati info otsimiseks 41,8% ja uudisteportaalide lugemiseks 49,4% internetis veedetud ajast.[23] Kõige enam kasutavad bulgaarlased USA-s registreeritud veebilehti google.com, facebook.com ja youtube.com.[24] Bulgaarias registreeritud veebilehtedest on populaarsemate seas e-posti teenust pakkuv http://www.abv.bg/, videoportaal http://vbox7.com/ ja http://bnt.bg/ – Bulgaaria rahvustelevisiooni veebiportaal.[25] Kõigil peamistel Bulgaaria ajalehtedel, aga ka telekanalitel nagu bTV ja raadiokanalitel nagu Darik radio on oma veebiportaalid, mis pakuvad nii uudiseid kui ka meelelahutust.[26]
Vaata kaViited
|
