|
Carl PrimaCarl Prima (ka Karl; 14. september (vkj)/ 26. september 1892 Uderna vald, Rõngu kihelkond, Tartumaa – 6. juuli 1941 Põltsamaa, Viljandimaa) oli eesti arst. Ta sündis põllupidaja peres. Üldhariduse sai ta Tartu Reaalkoolis. Arstiteadust õppis Prima Tartu Ülikoolis aastail 1913–1918 ja lõpetas selle cum laude. Ta oli korporatsioon Sakala liige. Carl Prima võttis osa Vabadussõjast ning töötas 1919. aastal Viljandis ja pärast sõda Eesti sõjaväes mitmel ametikohal. 1922. aasta veebruaris kaitses Carl Prima doktoriväitekirja, seejärel töötas ülikooli haavakliinikus.[1] 1924. aastast kuni elu lõpuni oli Carl Prima seotud Põltsamaa haiglaga. 1925. aastal täiendas ta oma teadmisi Berliinis. Doktor Prima tegi linnaarstina keerukaid operatsioone: mao resektsioonid, põie- ja neeruoperatsioonid, plastilised operatsioonid jne. Tema kirjutisi ilmus Eesti Arstis ja mujal. Artiklid käsitlesid nii kirurgilisi kui ka koolitervishoiu küsimusi.[1] Ta arreteeriti 6. juulil 1941, kui ta oli teel haiglast koju. Carl Prima elas kunagise Uue-Põltsamaa mõisa kõrtsipidaja Stambergi majas jõe ääres. Talle esitati süüdistus haavatud metsavendade abistamises ning ta hukati täitevkomitee ruumides. Algul maeti ta linna karjamaale ühishauda. 27. juulil 1941 maeti ta ümber Põltsamaa uuele kalmistule, sama aasta 12. oktoobril kodukihelkonna Rõngu kalmistule.[1] Viited
Välislingid |
