Eduard Bakis

Eduard Bakis (21. mai 1900 Eesti – 4. jaanuar 1970 Ameerika Ühendriigid) oli Eesti rakenduspsühholoog.

Eduard Bakis (ka Bakkis), kes oli rahvuselt lätlane, sündis Pärnus vedurijuhi pojana. Tema vanemad olid Julius-Eduard Bakis ja Elise Kaukit.

Eduard Bakise koolitee algas aastal 1908, mil ta asus õppima Mõisaküla eraalgkoolis ja see jätkus Mõisaküla eraprogümnaasiumis kuni 1913. aastani. 1918. aastal lõpetas Valga reaalkooli. Aastatel 1919–1920 võttis Bakis osa Eesti Vabadussõjast. 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli Matemaatika-loodusteaduskonda, kust ta 1921. aastal läks üle Filosoofia teaduskonda. 1923. aastal asus Bakis tööle vastloodud eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumis. Filosoofia teaduskonnas õppis ta vaheaegadega kuni 1934. aastani, mil lõpetas ülikooli cum laude. Magistrikraadi sai ta filosoofia alal, kaitstes lõputöö teemal: "Eksperimentaalne uurimus alkoholitarvitamise läbi hingeelus esile kutsutud jäädavaist muudatusist", mille eest ta võitis ka filosoofia teaduskonna konkursil esimese auhinna. Tema magistritöö retsensentideks olid professor Konstantin Ramul ja eradotsent Walter Freymann ning selle hindeks oli "väga hea". Doktorikraadi sai ta 1943. aastal.

Eduard Bakis oli Tartu Ülikooli õppejõud. 1938., 1939. ja 1940. aasta kevadsemestritel pidas Bakis loenguid majanduspsühholoogiast Tartu Ülikooli Majandusteaduskonnas. Aastatel 1934–1938 pidas ta psühholoogialoenguid Tartu Rahvaülikoolis. 1937. aasta novembris pidas Bakis Eesti Karskusliidu palvel Tartus loenguid teemal "Reklaami- ja propagandapsühholoogia". 1938. ja 1939. aastal pidas ta loenguid Eesti Õpetajate Liidu korraldatud õpetajate täienduskursustel ja esines ettekannetega XV ja XVI Eesti Arstide päevadel. 1939. aastal ja 1940. aasta esimesel poolel võttis Bakis osa Ratsionaliseerimise Komitee tööst kutsenõustamise korraldamise ja koolimööbli standardimise küsimustes. Ratsionaliseerimise Komitee ja Eesti Majandusteadlaste Seltsi kutsel esines ta ettekannetega Tallinnas. 1942. aasta märtsis ja aprillis pidas ta loenguid Eesti Rahvaülikoolis Tartu Õdede Koolis. 1941/42. õppeaastal koostas Bakis Haridusdirektooriumi Rahvusteaduste alaosakonna soovil mõningate uurimistööde projekte. 1938. aastal tõstatas Haridusministeerium küsimuse Eestisse Psühhotehnilise instituudi asutamise kohta ning sellega seoses lähetati Bakis Ülikooli Valitsuse ülesandel Riiga Psühhotehnilise Instituudi ja Spordipsühholoogia Laboratooriumiga tutvuma.

Lisaks teadustööle ja õppejõuks olemisele osales Eduard Bakis ka ühiskondlikus elus. Ta oli Akadeemilise Filosoofia Seltsi Juhatuse liige alates 1926. aastast ja Tartu Ülikooli Assistentide Koondise juhatuse liige aastatel 1936–1940. Lisaks oli ta Tartu Ülikooli Nõukogu liige assistentide esindajana 1940. aasta I semestril ja Eesti Majandusteadlaste Seltsi liige aastatel 1939–1940.

Nõukogude okupatsiooni ajal aastal 1944 põgenes 47% Tartu Ülikooli õppejõududest ja teadlastest Eesti rannikualadele. Eduard Bakis emigreerus Saksamaale. Aastatel 1946–1948 töötas ta Pinnebergis ja Hamburgis Balti ülikooli psühholoogiaõppejõuna ning uuris samal ajal Saksamaa põgenikelaagrites põgenike olusid ja kohanemist.

Aastal 1949, kui Balti ülikool suleti, siirdus Bakis Ameerika Ühendriikidesse, kus ta töötas aastatel 1950–1970 Sterlingi kolledži õppejõuna, eksperimentaalpsühholoogialabori teadurina ja psühholoogiaosakonna juhatajana. Rakenduspsühholoogina uuris ta postiametnike ning talutööliste töökorraldust ning otsis mooduseid, kuidas seda tootlikumaks muuta. Lisaks uuris ta ka lasteraamatute trükitehnikat ning paguluses olles põgenike hingeelu ja kohanemist. Ameerika Ühendriikides elades avaldas ta pseudonüümi Jaan Pagulane all artikleid ajakirjas Tulimuld.

Eduard Bakis suri Sterlingis (Kansas, USA) aastal 1970 kopsupõletiku tüsistuste tagajärjel.

1921. aastal asutas Konstantin Ramul Tartu Ülikooli juurde eksperimentaalpsühholoogia ja pedagoogika labori. Ülikooli valitsuse loal nimetati laboratoorium 1938. aastal ümber Psühholoogia Instituudiks ning 1940. aastal Psühholoogia ja Psühhotehnika Instituudiks. Laboratoorium avati 1922. aastal ning selle juhatajaks valiti professor Ramul.

Olles ise alles üliõpilane, kandideeris Eduard Bakis Ramuli kaastööliseks ning 1923. aasta septembris kinnitati ta laboratooriumi ajutiseks abijõuks kuni 1931. aasta septembrini. Tema ülesannete hulka kuulusid tehnilised ettevalmistustööd praktilisteks töödeks ja katseteks. Pärast ajutise abijõu töökohta kandideeris Bakis edukalt nooremassistendi kohale. Sellel tööpostil oli Bakis kuni 10. novembrini 1940. Aastatel 1940–1942 oli Bakis pedagoogika kateedri õpetaja ja 1942. aasta suvest töötas ta edasi vaid vanemassistendina. 1943. aastal kinnitati ta kaheks aastaks Tartu Tööstus- ja Majandusõpilastekooli Meistriteklassi õpetaja kohusetäitjaks. Selleks ajaks oli Bakisest saanud Ramuli üks kõige lähedasemaid ja usaldusväärsemaid kolleege. Ramul määrati Eduard Bakise kompetentsi küsimuse arvamusavaldajaks, kui Eduard Bakis kandideeris Psühholoogia ja Psühhotehnika Instituudi assistendi kohale. Oma hinnangut kajastavas kirjas kirjeldab Ramul Bakist kui oma ala suurepärast esindajat ning kiidab tema teaduslikke ja populaarteaduslikke töid.

Eduard Bakise töö psühholoogia laboratooriumis on kõige tähtsam osa tema teaduslikust tegevusest.

Ajakirjas Kasvatus on 1938. aastal ilmunud Eduard Bakiselt neli psühholoogia õpetamise metoodikat käsitlevat artiklit:

• "Individuaalpsühholoogia põhiküsimusi". Bakis räägib psühholoogia vajalikkusest õpetajatele ning käsitleb individuaalpsühholoogia põhiküsimusi pedagoogilise vaatevinkli läbi.
• "Individuaalpsühholoogia põhiküsimusi". Bakis piirdub eelkõige isiksuse analüüsiga ning ütleb, et isiksusejooned ei tohi olla umbkaudsed ja spekulatiivsed, vaid peavad olema faktidele rajatud.
• "Märkmeid värvisegamise katsete kohta". Bakis kirjutab sellest, kuidas psühholoogiliste katsete demonstreerimisel ei pruugi tulemused olla alati ootuspärased ning õpilased võivad esitada küsimusi, millele õpetajad ei oska kohe vastata.
• "Nägemisteravusest ja standartõpikuist". Bakis kirjutab psühhotehnilistest nõuetest valgustusele ja normide kehtestamise vajadusest õpikutele, et tagada töö efektiivsus ning takistada tervishoiu kannatamist.

Ajakirjas Tervis on avaldatud üheksa Eduard Bakise artiklit, mis moodustavad tähtsa osa tema publikatsioonidest:

• "Tööst ja puhkusest" (1941). Bakis kirjeldab ratsionaalset töötamist ja tööjõukasutust sõja ajal.
• "Kust võtame jõudu ja aega" (1942). Bakis annab inimestele kasulikku psühholoogilist nõu ning seletab lahti igapäevased toimingud ja sündmused, millele inimesed ise enam tihti tähelepanu ei pööra.
• "Mõnda valgustusest" (1942). Bakis kirjutab sellest, kuidas liigne valgus mõjub halvasti meie silmadele ja hajutab tähelepanu töötegemiselt.
• "Töö ratsionaliseerimisest ja tervishoiust". (1942). Bakis kirjutab sellest, kui tähtis on pidevalt jälgida töötaja vaimset ja füüsilist seisundit.
• "Väsimus kui kohustus ja väsimus kui kuritegu" (1942). Bakis toob välja väsimuse erinevaid aspekte ning selle mõju produktiivsusele ja ohutusele tööl.
• "Üks vaimutervishoiu aluseid – meie igapäevane looming (1942). Bakis toob esile erinevaid meetodeid, kuidas oma aega planeerida ja tööd kiirendada.
• "Märkmeid töövõime säilitamisest" (1943). Bakis kirjutab taas väsimusest ja töövõime säilitamisest.
• "Ärritusest ja ärevusest" (1943). Bakis kirjutab sellest, et ärevustunne ja ärritumine pole võõrad kellelegi ning need on tähtsaks osaks inimese kohanemisel eluoluga.
• "Väljavaate ja töövõime saavutamise võimalustest" (1944). Bakis kirjutab elu süstemaatilise kavandamise vajalikkusest.

Ajakirjas Akadeemia ilmus Eduard Bakiselt kokku viis artiklit, millest üks on kirjeldav ja ülejäänud neli on teaduslikud:

• "Meie ülikoolid ja rakenduspsühholoogia" (1938). Bakis jagab nõuandeid psühholoogide tööde ja tegemiste kohta, räägib meie ülikoolidest ja rakenduspsühholoogiast ning tutvustatab rakenduspsühholoogia olukorda.
• "Psühhoanalüüsist ja psühholoogiast" (1938). Bakis kritiseerib raviviise, kus kasutatakse psühhoanalüüsi.
• "Ülikooli assistentidest" (1938). Bakis kirjeldab ülikoolis töötavaid assistente ja nende ametikohustusi ning toob välja peamised probleemid assistentide töös.
• "Inimese võimete arendamine" (1939). Bakis kirjutab inimese võimetest ja nende arendamise vajalikkusest.
• "Majanduspsühholoogia teadusena ja kultuurilise tegurina" (1939). Bakis kirjeldab majanduspsühholoogiat ja inimeste arvamust selle kohta ning toob esile põhjusi, miks inimesed ei võta psühholoogiat "päris teadusena".

Ajakirjas Tulimuld ilmus Eduard Bakise sulest 18 esseed, kõik pseudonüümi Jaan Pagulane all. Teistes ajakirjades avaldatud artiklitega võrreldes on need esseed hoopis voolavama ja jutustavama stiiliga, hõlmates aktuaalseid teemasid žanriliselt lühijuttudest kuni isiklike vaatlusteni.

• "Saatesõnaks lahkuva sugupõlve testamendile" (1954).
• "Saatesõnaks lahkuva sugupõlve testamendile" (järg) (1955).
• "Kas Paabeli torn või mitmetahuline teemant?" (1955).
• "Maailmavaatelisi probleeme võhiku seisukohalt" (1956).
• "Maailmavaatelisi probleeme võhiku seisukohalt" (järg) (1956).
• "Suure vaatleja tähekogu poole" (1957)
• "Postskriptum" (1958).
• "Meditatsioonid" (1959).
• "Perspektiive" (1960).
• "Kodukäija vestlusi" (1961).
• "Lugu inimesest" (1961).
• "Hääled kloostriaias" (1962).
• "Hääled kloostriaias II" (1963).
• "Hääled kloostriaias III" (1964).
• "Hääled kloostriaias IV" (1964).
• "Hääled kloostriaias V" (1965).
• "Hääled kloostriaias VI" (1966).
• "Hääled kloostriaias VII" (1966).

Ajalehes Postimees avaldatud kuulutused ja artiklid:

• "Näost saab lugeda mõningaid iseloomustusi" (1934). Bakist mainiti seoses tema esinemisega rahvaülikoolis, kus ta pidas kõne inimese näoilmete kohta ja kuidas nende pealt saab lugeda iseloomustusi.
• "Inimene saab parandada oma käitumist" (1936). Bakis käsitles selles käitumishäireid ja nende kõrvaldamiseks vajaminevaid meetodeid.
• "Rahvaülikooli pühapäevaseid loenguid" (1936). Bakist mainitakse kuulutuste osas seoses tema loengutesarjaga "Töö ja väsimus".
• "Pühapäevaseid loenguid Rahvaülikoolis" (1937). Bakist mainitakse kuulutuste osas seoses tema loengusarjaga "Tundmus ja mõistus".
• "Igapäevase elu psühholoogia" (1938). Bakist mainitakse kuulutuste osas seoses tema loengusarjaga "Igapäevase elu psühholoogia".

Artiklite kogumikus "Yearbook of The Estonian Learned Society in America" ilmunud artikkel:

• Eesti Haritlaste Selts Ameerikas (The Estonian Learned Society in America) loodi 16. detsembril 1950 New Yorgis. Seltsi eesmärgiks oli koondada Eestist põgenenud õpetlasi ja teadlasi, kes resideerisid Ameerika Ühendriikides, aidata neid oma teadustööde tegemiste juures ning aidata neil seltsi aastaraamatus oma artikleid publitseerida. 1954. aastal avaldas Eduard Bakis seltsi esimeses väljaandes esialgse aruande oma psühholoogilise uuringu kohta teemal "A study of displaced persons".

Väljaandes "Flight and resettlement" avaldatud uuring:

• 1955. aastal avaldas Bakis UNESCO sarja väljaandes oma uurimuse "D.P. Apathy". Uurimuse aluseks on Bakise Saksamaal põgenikelaagris veedetud aeg. Ta kutsub laagrit ümberasustatud isikute (displaced persons) laagriks ning kasutab selle kirjeldamisel oma isiklikke kogemusi, märkusi ja vaatlusi.

Veel avaldatud artikleid ja kirjutisi:

• Eluiga ja töövõime. Tänapäev, 1936, 2(7), 211–212
• Vaimutervishoid ja psühholoogia. Eesti Arst, 1937, lk 68–77 Lisa: XV Eesti Arstipäeva protokollid, 96–105
• Psühholoogia õppevahenditest ja nende valmistamisest. Eesti Kool, 1938, Nr 6, 405–411
• Praktilisi probleeme psüühilise ja füüsilise vahekorrast. XVI Eesti Arstipäevade protokollid, Eesti Arst, 1938, Lisa, 33–44
• Ratsionaalsest töötamisest. Külvaja, 1939, 14 (1, 2, 3), 10–13, 15–16, 28–30, 43–46.
• Mõningaid tähtsamaid isiksuseomadusi. Külvaja, 1939, 14(4), 58–61
• Konflikt ja lahendus. Külvaja, 1939, 14(5), 73–75
• Väsimuse kontrollimisest. Külvaja, 1939, 14(6), 92–96
• Harjumused ja nende muutmine. Külvaja, 1939, 14(8, 9), 137–144, 148–150
• Õppimispsühholoogia. Eesti Õpetajate Liidu täienduskursused Tartus. Loenguid ja kokkuvõtteid II, Tartu, 1939, 40–101

Eduard Bakis abiellus 17. jaanuaril 1933 Linda Luigaga (1902–1992), kes oli elukutselt õpetaja. Neil sündis kolm last: Raimo (1933), Marju (1935) ja Urve (1937).

• Eduard Bakis Eesti entsüklopeedia veebiversioonis (vaadatud juuni 2014)
• Raudsepp, K. (2013). Eduard Bakise elust ja tegemistest; seminaritöö; juhendaja: Peeter Tulviste; Tartu Ülikool, sotsiaal- ja haridusteaduskond, psühholoogia instituut
• Eduard Bakis Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

• Album academicum universitatis Tartuensis, II köide, Tartu 1994, lk. 45.