Eesti Komitee (Stockholm)

Eesti Komitee (nimetatud ka Eesti Komitee Stockholmis) oli 26. märtsil 1944^[1] Stockholmis (Rootsi) 70 eestlase asutatud väliseestlaste pagulasorganisatsioon ja esimene Nõukogude okupatsioonist tingitud eestlaste välisorganisatsioon. Sellest kujunes ligi 200 liikmesorganisatsiooniga Eesti erialaorganisatsioonide liit. Tegutses Stockholmis Eesti Majas aadressil Wallingatan 34.

Seadis algselt eesmärgiks aidata Nõukogude okupatsiooni eest Eestist Rootsi põgenevaid kaasmaalasi. Hoidus tegelemast poliitikaga. Vahendas ka Soome põgenenud eestlaste siirdumist Rootsi. Alates 1945 hakkas korraldama Rootsi eestlaste kogukonna haridus- ja kultuurielu, lahendama sotsiaalküsimusi, tegelema noortetööga, vahendama riiklikke toetusi eesti koolidele, pidama kontakte Rootsi ametiasutustega, korraldama poliitilisi kõnekoosolekuid ja kongresse, hoidma Rootsi ühiskonda kursis Eestis toimuvaga, protestima Nõukogude Liidu okupatsioonipoliitika vastu, toetama Eestis tegutsenud teisitimõtlejaid jne.

Koosnes esialgu üksikliikmetest, keda algaastatel oli üle 25 000 (2006. aastal umbes 1200). Jooksva töö korraldamiseks valiti Asemike Kogu. Struktuuris oli naissektsioon, noorliikmed ja auliikmed. Tegutses Göteborgi osakond. Haridusküsimustega tegeles koolitoimkond. Aastatel 1975–1982 oli Eesti Komitee esimees ja seejärel auesimees Heinrich Mark.

Aastatel 1944–2002 ilmus Stockholmis Eesti Komitee häälekandjana ajaleht Teataja. Kujutas endast poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandjat. Analüüsis ühiskondlik-poliitilist ja majanduslikku olukorda Eestis. Kritiseeris Nõukogude Liidu imperialistlikke pürgimusi. Suhtus kriitiliselt inimestesse, kes külastasid okupeeritud Eestit. Aastatel 1956–2000 toimetaja lehte oli Harri Kiisk.

Põlvkondade vahetudes ja eriti pärast Eesti taasiseseisvumist kaotas oma tähtsust Rootsis elavate eestlaste informeerijana. Alates 1992 domineeris põhitegevuses eesti rahvusgrupi huvide ja õiguste kaitse Rootsi ühiskonnas. Eestluse säilitamise huvides Rootsis soodustas teiste Rootsis tegutsenud eestlaste organisatsioonide tegevust. Laulva revolutsiooni ajal ja vahetult pärast iseseisvuse taastamist vahendas humanitaarabi Eestisse. Aitas Eesti riiklikel ja erastruktuuridel luua kontakte Rootsi ametiasutustega. Andis välja kultuuriauhinda, tegi tõlketöid jne.

2006. aastal lõpetas ametlikult traditsioonilise tegevus. Eesti Komitee alles jäänud finantside haldamiseks asutati Eesti Komitee Fond, mille tegevust suunab juhatus.

Eesti Komitee organitesse kuuluvad isikud 1990. aasta tegevusaruande järgi:

• Juhatus: esimees Jaan Vilval, abiesimehed Johannes Mihkelson ja Ivar Paljak, laekur Harri Härm, sekretärid Ursula Wallberg ja Sven Hanson, liikmed Aleksander Alep, Virge Hint, Ülo Ignats, Andres Käärik, Asta Lepik, Peeter Luksep, Mihkel Mathiesen, Toivo Tagel, Rein Tarmet.
• Auesimees Heinrich Mark, auliikmed Renate Kaasik ja Teodor Künnapas.
• Kooli- ja noortetoimkond: esimees Ivar Paljak, Jaak Akker, Anne-Marie Asker Badersten, Mai Beijer, Reet Estra, Virge Hint, Edith Kotka-Nyman, Ingrid Kulvere-Ungerson, Teodor Künnapas, Udo Künnapas, Paul Laan, Laine Laks, Meemo Mäelo, Richard Norvell, Tiiu Nurk, Piia Paljak-Särlefalk, Jaan Seim, Merike Sild, Mikael Tikman, Marje Tui-Lind.
• Kultuuritoimkond: esimees Ivar Paljak, nõuandja kultuuri küsimustes Ervin Pütsep, A. Alep, Lili Kaelas.
• Sotsiaalkomisjon: esimees Asta Lepik, Vesta Keiland, Peeter Luksep, Johannes Mihkelson, Eva Vadi, J. Viira.
• Vähemusrahvuste komisjon: esimees Johannes Mihkelson, Arvo Horm, M. Juhkam, Raimond Kolk, Madli Kurdve, Heinrich Mark, Ivar Paljak.
• Juriidiline komisjon: esimees Elmar Anderson, Heinrich Mark, Arved Ruusa, Jaan Vilval.
• Revisjonikomisjon: Aksel Mark, Alide Martinson, E. Moor, J. Okasmaa, K. Tagel.

• Eesti Komitee ajalugu Eesti Komitee Fondi veebisaidil