Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk

Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk on monument Eesti vabadussõjas langenud sõjameeste mälestuseks.

Vabadussõja mälestusmärkide rajamise algatas Eesti Vabariigi peaminister Ants Piip, kes kutsus 8. novembril 1920 kokku nõupidamise, kus arutati Vabadussõjas langenud sõjameeste mälestuse jäädvustamist. Jõuti tõdemusele, et mälestusmärke tuleb püstitada üle kogu Eesti.

Alates 1920. aastast hakatigi Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärke püstitama. Mälestuskivid ja -tahvlid ilmusid peaaegu kõigisse kihelkonnakeskustesse ja linnadesse, koolidesse ja seltsimajadesse. Raha selleks koguti peamiselt annetustena, korraldati heategevusüritusi. Kokku püstitati ligi 200 mälestusmärki.

Nõukogude okupatsiooni ajal enamik Vabadussõja mälestusmärke hävitati. Eestis pole mitte kunagi nii palju mälestusmärke ja kalmistuid purustatud kui Nõukogude okupatsiooni aastatel.^[1] Ajaloolase Mati Straussi andmetel rajati Vabadussõja järel Eestis kokku 170 Vabadussõjaga seotud mälestusmärki. Neist elas okupatsiooni terviklikuna üle vaid 8 ja rikutuna 13 mälestusmärki.^[1] Vabadussõja monumentide taastamine algas rahva oma algatusel pärast Mihhail Gorbatšovi algatatud perestroika reforme.

• Eesti Vabadussõja mälestusmärkide loend‎
• Mälestussammas Vabadussõjas langenud Soome vabatahtlikele Helsingis

• Mati Strauss, Ain Krillo, Jaak Pihlak, René Viljat. Vabadussõja mälestusmärgid. I. Koostanud Mati Strauss. Keila : M. Strauss, 2002. – 327 lk. ISBN 9985786696 (köites)
• Mati Strauss, Ain Krillo, Jaak Pihlak, René Viljat. Vabadussõja mälestusmärgid. II. Koostanud Mati Strauss. Keila : M. Strauss, 2005. – 351 lk. ISBN 9949133068 (köites)
• Eesti Vabadussõja mälestusmärgid. Koostanud René Viljat. [Tallinn] : Tänapäev, c2008. – 224 lk. ISBN 9789985627075 (köites)

• Pekka Erelt. Kui monumente teisaldati dünamiidiga Eesti Ekspress, 1. veebruar 2007.