Eesti maavägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal kooskõlas kaitseplaanidele ja kaitseväe juhtimisorganite korraldustele.
Maaväe ülesanded
Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja ka üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks.
Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral.
Rahuajal on maaväe ülesanneteks:
korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase;
kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust;
osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega;
abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral.
Kriiside korral on maaväe ülesanneteks:
valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile;
tõsta valmisolekutaset;
alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist;
luua tingimused liitlaste saabumiseks.
Sõjaajal on maaväe ülesanneteks:
kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele;
korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed.
Maaväe rahuaegne koosseis
Diviis
2. jalaväebrigaad
Sealhulgas alalises operatiivvalmiduses väeüksused on:
Planeeritavad muutused uue riigikaitse arengukava kohaselt
Uue riigikaitse arengukava alusel on kavas loobuda põhivalmiduses kaitseringkondade staapidest ja suurendada kiirreageerimisvalmiduses peetavate brigaadide arvu 2-ni. Tulevikus on võimalik igal aastal ajateenijatest 2 lahingupataljoni samaaegne koolitamine senise 1 asemel. Uue kava järgse struktuuri formeerimine algab 2014. a teisel poolel.
1. brigaadi põhiosa hakkab paiknema Põhja-Eestis ja formeeritakse pärast vastavaid hankeid soomusbrigaadiks . Brigaadile on kavas hankida lisaks soomustransportööridele jalaväe lahingumasinad ja liikursuurtükid. Staap formeeritakse senise jalaväebrigaadi staabi baasil. Rahuaegsesse koosseisu jäävad kindlasti Scoutspataljon ja Kalevi pataljon.
2. brigaadi põhiosa hakkab paiknema Lõuna-Eestis ja formeeritakse jalaväebrigaadina . Brigaadi staap formeeritakse arvatavasti endise Lõuna kaitseringkonna baasil. Rahuaegsesse koosseisu jääb kindlasti Kuperjanovi jalaväepataljon. Hiljem on planeeritud 2. brigaadi käsutusse anda kogu 1. brigaadi soomusväekoondiseks formeerimisel üle jääv jalaväeüksuste tehnika ja varustus.
Reservüksused
Eesti maaväe sõdur rahvusvahelisel õppusel Saber Strike 2012
Reservväe baasil on võimalik teenistusse kutsuda, formeerida, relvastada ning rakendada peamiselt järgmisi Maaväe väeüksusi:
Varustus
Tulirelvad
Nimi
Päritolu
Tüüp
Kaliiber
Pilt
Märkmed
Püstolid
Heckler & Koch USP
Saksamaa
Poolautomaatne püstol
9×19 mm
Standardkasutuses püstol.[ 1]
Automaadid ja karabiinid
LMT R-20 Rahe
USA
Ründevintpüss
5,56×45 mm 7,62×51 mm
Uus Kaitseväe teenistusrelv. Kõik üksused saavad uue teenistusrelvaga relvastatuks 2022. aastaks.[ 2] [ 3] [ 4] 7,62x51mm kaliibriga varianti R-20 L kasutatakse täpsuspüssina.
IMI Galil
Iisrael
Ründevintpüss
5,56×45 mm
Standardkasutuses ründevintpüss 1. jalaväebrigaadi relvastuses.[ 2] [ 3] [ 4]
Ak 4
Rootsi
Ründevintpüss
7,62×51 mm
Standardkasutuses ründevintpüss 2. jalaväebrigaadi relvastuses.[ 5]
Heckler & Koch G36
Saksamaa
Ründevintpüss
5,56×45 mm
Kasutuses Erioperatsioonide grupi poolt.[ 6]
M14
Ameerika Ühendriigid
Tseremoniaal Karabiin
7,62×51 mm
Kasutuses vahipataljoni poolt tseremoonialrelvana.[ 7] Osad modifitseeriti E-Arsenali poolt täppisrelvadeks M-14 TP2.[ 8]
Snaiperrelvad
Sako TRG-42
Soome
Snaiperrelv
.338 Lapua Magnum
Kasutusel erivägede ja luureüksuste poolt.
PGM Hécate II
Prantsusmaa
Snaiperrelv
12,7×99 mm
Galil Sniper
Iisrael
Täpsuspüss
7,62×51 mm
Heckler & Koch HK417
Saksamaa
Täpsuspüss
7,62×51 mm
Kasutusel erioperatsioonide grupi poolt.[ 6]
Pumppüssid
Benelli M3T
Itaalia
Pumphaavlipüssi
12 kaliibrine
Püstolkuulipildujad
IMI Mini UZI
Iisrael
Püstolkuulipilduja
9×19 mm
Heckler & Koch MP5A2
Saksamaa
Püstolkuulipilduja
9×19 mm
Heckler & Koch MP7
Saksamaa
Püstolkuulipilduja
4,6×30 mm
Kasutusel erioperatsioonide grupi poolt.[ 9]
Kuulipildujad
IMI Negev
Iisrael
Kergekuulipilduja
5,56×45 mm
Heckler & Koch MG4
Saksamaa
Kergekuulipilduja
5,56x45 mm
Kasutusel erioperatsioonide grupi poolt.[ 6]
Ksp 58
Rootsi
Täiskuulipilduja
7,62×51 mm
Rheinmetall MG3
Saksamaa
Täiskuulipilduja
7,62×51 mm
M2 Browning
Ameerika Ühendriigid
Raskekuulipilduja
12,7×99 mm
Osad on monteeritud sõidukitele (näiteks Patria Pasi ) ja osad on kolmjalaga kaasaskantavad.
Granaadiheitjad
Brügger & Thomet GL-06
Šveits
Granaadiheitja
40 mm
Heckler & Koch GLM
Saksamaa
Granaadiheitja
40 mm
Heckler & Koch 79N
Saksamaa
Granaadiheitja
40 mm
M203
USA
Granaadiheitja
40 mm
Granaadid
Tankitõrjesüsteemid
Õhutõrjesüsteemid
Kaudtulesüsteemid
Soomustehnika
Toetussõidukid
Ajalugu
Pikemalt artiklis Eesti kaitsejõudude ajalugu
Eesti Maavägi asutati 1991. aastal.
Märkused
^a Seoses kaitseväe struktuurireformiga ühendati maaväe staap Kaitseväe peastaabiga ning maaväe ülema ametikoht kaotati.
Viited
↑ "Püstol H&K USP" . Eesti kaitsevägi . Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2018. Vaadatud 12. aprillil 2017 .
↑ 2,0 2,1 "Automaat Galil AR" . Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 12. aprillil 2017 .
↑ 3,0 3,1 "Automaat Galil SAR" . Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 12. aprillil 2017 .
↑ 4,0 4,1 "Automaat Galil ARM" . Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 12. aprillil 2017 .
↑ "Automaat AK-4" . Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 12. aprillil 2017 .
↑ 6,0 6,1 6,2 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-millega-tegeleb-eestlaste-eriuksus-afganistanis?id=67571394
↑ "Poolautomaatne vintpüss M-14" . Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. mai 2017. Vaadatud 12. aprillil 2017 .
↑ "Täpsuspüss M-14 TP2" . Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. jaanuar 2019. Vaadatud 12. aprillil 2017 . }
↑ "Kaitseväe eriüksuste juht: peame olema valmis reageerima igasugustele nähtustele" . 06.05.2015. Vaadatud 17.04.2017 .
↑ http://www.postimees.ee/2996135/eesti-saab-javelini-tankitorjesusteemid-jargmisel-aastal
↑ "Eesti antud Javelini tankitõrjeraketid jõudsid Ukrainasse | Kaitseministeerium" . kaitseministeerium.ee . Vaadatud 27. oktoobril 2024 .
↑ "Granaadiheitja Carl-Gustav M2" . Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2017. Vaadatud 12. aprillil 2017 .
↑ 13,0 13,1 13,2 13,3 13,4 13,5 IISS. The Military Balance 2016, page 91
↑ ERR (10. jaanuar 2023). "Kaitsevägi sai uued granaadiheitjad Carl-Gustav M4" . ERR . Vaadatud 26. oktoobril 2024 .
↑ ERR (19. juuni 2024). "Eesti ostab nelja riigiga Mistral raketisüsteeme ja rakette" . ERR . Vaadatud 27. oktoobril 2024 .
↑ ERR (5. jaanuar 2024). "Eestisse jõudsid õlalt lastavad lühimaa õhutõrjesüsteemid Piorun" . ERR . Vaadatud 30. oktoobril 2024 .
↑ ERR (11. september 2023). "Eesti allkirjastas keskmaa õhutõrjesüsteemide IRIS-T SLM ostulepingu" . ERR . Vaadatud 30. oktoobril 2024 .
↑ "Eesti saab USA-lt 80 uut miinipildujat" . Postimees.
↑ 19,0 19,1 19,2 19,3 "Estonia 2008" . ÜRO . Originaali arhiivikoopia seisuga 2. mai 2014. Vaadatud 12. aprillil 2017 .
↑ "Eesti sai täiendust oma haubitsapargile" . Estonian World Review . Vaadatud 27. oktoobril 2024 .
↑ "Eesti ostab Lõuna-Korealt veel 12 liikursuurtükki K9" . ERR Uudised . Vaadatud 5. mail 2023 .
↑ ERR (29. jaanuar 2025). "Kaitsevägi sai esimesed liikursuurtükid Caesar" . ERR . Vaadatud 30. jaanuaril 2025 .
↑ "Kaitseminister Pevkur: Esimesed Caesar haubitsad saabuvad Eestisse juba sel aastal | Kaitseministeerium" . kaitseministeerium.ee . Vaadatud 27. oktoobril 2024 .
↑ ERR, Anton Aleksejev, Kristjan Svirgsden, Zaporižžja oblast, Ukraina | (16. märts 2023). "ERR Ukrainas: kuidas läheb rindel Eestis väljaõppe saanud Ukraina sõduritel" . ERR . Vaadatud 27. oktoobril 2024 .
↑ "Eesti saab HIMARSid siiski hiljemalt 2025. aasta lõpuks" . Forte . Vaadatud 27. oktoobril 2024 .
↑ http://uudised.err.ee/v/eesti/e71bc50a-7cc4-4024-886c-4ccaadc80989
↑ http://epl.delfi.ee/news/eesti/scoutspataljon-valmistub-umber-relvastuma.d?id=68387437
↑ "Soome soomukid Eesti kaitseväes" . Sõdur .
↑ "ALLKIRJAD ALL | Eesti ostab ligikaudu 200 miljoni euro eest Türgilt ratassoomukeid" . Forte . Vaadatud 27. oktoobril 2024 .
↑ ERR, Madis Hindre | (18. oktoober 2023). "2nd Infantry Brigade hopes to take new armored vehicles to Spring Storm next year" . ERR (inglise). Vaadatud 27. oktoobril 2024 .
↑ http://www.postimees.ee/3395435/galerii-ja-video-kaitsevagi-sai-jogede-uletamiseks-uue-sillasusteemi
Kirjandus
The Military Balance 2024 / International Institute for Strategic Studies. – Abingdon: Taylor & Francis, 2024. – 552 p. – ISBN 9781032780047.
Välislingid