Egiptuse kobra

Egiptuse kobra
	;
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Alamhõimkond	Selgroogsed Vertebrata;
Klass	Roomajad Reptilia;
Selts	Soomuselised Squamata;
Alamselts	Maolised Serpentes;
Infraselts	Alethinophidia;
Sugukond	Mürknastiklased Elapidae;
Perekond	Kobra Naja;
Liik	Egiptuse kobra;
Binaarne nimetus
	Naja haje;
Sünonüümid
	Coluber Haje LINNAEUS 1758; Cerastes candidus LAURENTI 1768; Coluber candidissimus LACÉPÈDE 1789; Vipera haje — DAUDIN 1803; Naja haje — MERREM 1820; Naja haje — DUMÉRIL & BIBRON 1854; Naja haje var. viridis PETERS 1873; Naja haie — BOULENGER 1891; Naja haje — SCHMIDT 1923 (fide BROADLEY 1968); Naja haje legionis VALVERDE 1989; Naja haje haje — WELCH 1994; Naja haje haje — BROADLEY & HOWELL 1991; Naja haje — WELCH 1994; Naja haje — BROADLEY 1998; Naja (Uraeus) haje — WALLACH et al. 2009;

Egiptuse kobra ehk haja (Naja haje) on mürgine madu mürknastiklaste sugukonnast kobra perekonnast.^[2]

Klassifikatsioon

Egiptuse kobral on roomajate andmebaasi alusel järgmised alamliigid:

Naja haje haje LINNAEUS 1758
Naja haje legionis VALVERDE 1989

Levila

Egiptuse kobra elab Aafrika põhja- ja keskosas, Kirde-Aafrikas^[2] ning Araabia poolsaarel.

Naja haje haje levila riigiti: Sahara-tagune Aafrika, Alžeeria, Benin, Burkina Faso, Kamerun, Kongo Demokraatlik Vabariik, Elevandiluurannik, Djibouti, Egiptus, Eritrea, Etioopia, Gambia, Ghana, Keenia, Liibüa, Mali, Maroko, Niger, Nigeeria, Senegal, Sudaan, Tansaania, Togo, Tuneesia, Uganda, Mauritaania, Lääne-Sahara, Somaalia.^[3]

Eluviis

Ta kasvab kuni kahe meetri pikkuseks. Ta on päevase eluviisiga; toitub pisiimetajatest, lindudest, kahepaiksetest.^[2]

Toksilisus

Ärritudes tõstab kobra keha eesosa üles ja sirutab kaela ümber oleva lõdva naha laiali nagu kapuutsi. Mõni kobra suudab pritsida mürki kuni kahe meetri kaugusele ründaja silmadesse. Mürk tekitab suurt valu ja võib põhjustada ka pimedaksjäämist.

Vastumürk

Egiptuse kobra hammustusi registreeritakse harva ja need võivad olla, erinevatel põhjustel, surmlõppega. Kuid hammustuse mõju, mille käigus madu ka sülge eritab, organismidele saab püüda tagasi pöörata vastumürgi manustamisega.^[4]

Viited

↑ Naja haje roomajate andmebaas veebiversioon (vaadatud 24.09.2013) (inglise keeles)
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 Loomade elu 5:301.
↑ http://www.toxinology.com/fusebox.cfm?fuseaction=main.snakes.display&id=SN0181 Clinical Toxinology Resources] veebiversioon (vaadatud 24.09.2013)
↑ SNAKEBITE MANAGEMENT OVERVIEW DOCUMENT, Toxinology Dept., Women’s & Children’s Hospital, North Adelaide SA 5006 AUSTRALIA, STATE TOXINOLOGY SERVICES, www.toxinology.com record number SN0181, Naja haje haje (pdf) veebiversioon (vaadatud 24.09.2013) (inglise keeles)

[1] Naja haje roomajate andmebaas veebiversioon (vaadatud 24.09.2013) (inglise keeles)

[Loomade_elu_301-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 Loomade elu 5:301.

[3] ttp://www.toxinology.com/fusebox.cfm?fuseaction=main.snakes.display&id=SN0181 Clinical Toxinology Resources] veebiversioon (vaadatud 24.09.2013)

[4] SNAKEBITE MANAGEMENT OVERVIEW DOCUMENT, Toxinology Dept., Women’s & Children’s Hospital, North Adelaide SA 5006 AUSTRALIA, STATE TOXINOLOGY SERVICES, www.toxinology.com record number SN0181, Naja haje haje (pdf) veebiversioon (vaadatud 24.09.2013) (inglise keeles)

[1]

[2]

[3]

[4]