|
Erik Karlsson Gyllenstierna Vabahärra Erik Karlsson Gyllenstierna (10. detsember 1602 Limmared, Västergötland – 23. oktoober 1657 Nynäsi mõis Nyköpingi lähedal) oli Rootsi riigitegelane. Ta õppis Leideni, Helmstadti ja Oxfordi ülikoolis. 1636. aastal sai temast kammernõunik ning 27. oktoobril 1637 määrati ta Viiburi, Savonlinna ja Kymenkartano lääni maavanemaks. 1641. ja 1642. aastal oli Rootsi riigipäeva maamarssal.[1] 14. juulist 1642 oli ta Ingerimaa, Käkisalmi lääni, Narva ja Alutaguse kindralkuberner asukohaga Nyenis, 1644 Eestimaa komissar. 24. jaanuarist 1645 Rootsi riiginõunik ja 1647 saadik Moskva tsaaririigis. 26. märtsil 1651 sai ta Oulu (Uleåborg) vabahärraks ja immatrikuleeriti 1652. aastal vabahärrasuguvõsana nr 18 Gyllenstierna af Ulaborgi nime all Rootsi rüütelkonda.[2] Seejärel määrati 5. veebruarist 1652 Svea õuekohtu assessoriks ning oli 30. jaanuarist 1654 Turu õuekohtu president.[3] 1. jaanuaril 1657 määrati ta Soome kindralkuberneriks.[4] Ta oli Oulu (Uleåborg) vabahärra, Nynäsi, Ikšele (Ikšeles muiža Valgamaal), Gallnäsi (Hiälnäs[5]), Ericsbergi, Steninge ja Åråse ja Limmaredi pärishärra. Perekond Erik Gyllenstierna vanemad olid Svea õuekohtu assessor Karl Eriksson Gyllenstierna (1575–1621) ja Anna Ribbing (1576–1628), kes oli Älvsborgi lääni maavanema Christopher Nilsson Ribbingi tütar.[6] Tema õde Katharina Gyllenstjerna oli 1626. aastast väejuht Herman Wrangeli (1587–1643) abikaasa. Abiellus 16. jaanuaril 1636 Beata von Yxkulliga (1618–1667), kes oli Läänemaa Paadrema[7], Pusujärvi (Punejärvi), Ikšele (Yxküllshof; Uexküllshof Valgamaal) ja Steninge härra, ooberst Konrad von Uexkülli (1569–1638) ja Limingost pärit vabapreili Elisabet Christiernsdotter Oxenstierna af Eka och Lindö tütar (u.1584–1648).[8] Narva linnuse ja lääni asehalduri Krister Gabrielsson Oxenstierna (1545–1592) tütretütar.[9] Abielust sündisid:
Beata von Yxkulli on peetud Ericsbergi lossi "Pintorpafruni" legendi (sv) nimitegelaseks.[13] Viited
|
