Ernst Brasche
Ernst Conrad Otto Brasche (15. (vkj)/ 27. november 1873 Tallinn – 12. november 1933 Tallinn) oli Eesti arst, maletaja ja purjesportlane. HaridusLõpetas 1893. aastal Tallinna Nikolai Gümnaasiumi. Õppis aastatel 1894–1899 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Akadeemiliselt oli ta korporatsiooni Estonia liige. ArstinaVene-Jaapani sõja ajal aastatel 1904–1905 oli ta arst Venemaa Punase Risti teenistuses Harbiinis. Pärast sõda jäi ta elama Peterburi, ta oli seal arst ka esimese maailmasõja ajal aastatel 1915–1918. 1918. aastal tuli ta koos perega tagasi Eestisse. Vabadussõja ajal aastatel 1919–1920 oli ta arst 2. Tallinna sõjaväehaiglas, kus ta töötas ka pärast sõda kuni 1925. aastani. Pärast tegutses ta eraarstina kurgu-, kõrva- ja ninahaiguste alal Tallinnas ja Haapsalus. PurjetajanaTa sai 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis 10-meetriste segajahtide klassis pronksmedali jahil Gallia II. Jahi kapten oli Joseph von Schomacker[1], meeskonda kuulusid veel vürst Esper Beloselski, Karl Lindholm, Nikolai Pušnitski, Aleksandr Rodionov ja Philip Strauch. Jahi omanik oli pankur ja ettevõtja Aleksandr Võšnegradski. MaletajanaTa tuli males 1921. aastal Tallinna esimeseks meistriks. Ta sai Eesti 1. meistrivõistlustel 1925. aastal 3. koha. IsiklikkuTema isa oli vaimulik Johann Heinrich Brasche, vend Christfried Brasche ja poolvend Arvid Leopold Brasche olid samuti vaimulikud. ViitedKirjandus
Välislingid
|