Esimese astme kohus

See artikkel räägib riigisisesest kohtuinstantsist; Euroopa Liidu kohtuorgani kohta vaata artiklit Üldkohus

Esimese astme kohus ehk esimese instantsi kohus (inglise keeles court of first instance) on kohtuinstants, milles kohtuasjade arutamine enamasti algab. Seal esitatakse esimest korda tõendeid ning pooled saavad anda ütlusi. Kohus teeb nende põhjal otsuse. Kui pooled ei ole otsusega rahul, siis võivad nad selle edasi kaevata kõrgema astme kohtusse.^[1]

Eestis on esimese astme kohtuteks maakohtud ja halduskohtud.^[2]

Maakohtus arutatakse tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Eestis on neli maakohut: Harju, Pärnu, Tartu ja Viru. Igas maakonnakeskuses on oma kohtumaja. Tsiviilasju lahendab üks kohtunik.^[2]

Halduskohtud lahendavad esimese astme kohtutena haldusasju. Tallinna ja Tartu halduskohtu juures on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Halduskohtumenetluse seaduses on sätestatud halduskohtu pädevus, kohtusse pöördumise ja haldusmenetluse kord.^[2]

Esimese astme kohtud on justiitsministeeriumi haldusalas. Ministrit abistab kohtute haldamise nõukoda, mida juhib Riigikohtu esimees. Minister kinnitab kohtute eelarve ning peab selle kujundamisel või muutmisel võtma arvesse kohtute nõukoja seisukohti. Nõukoja roll igapäevase tegevuse seisukohalt on väike ja seepärast asub kohtuaparaat justiitsministeeriumi juures.^[2]

Inglismaal ja Walesil on ühine kohtusüsteem, mis põhineb common law’ põhimõtetel. Šotimaal ja Põhja-Iirimaal on teistsugune õiguse mõistmise süsteem.^[3]

Inglismaal ja Walesis arutatakse tsiviilasju enamasti maakohtutes (county courts). Maksude, töötamise ja migratsiooniga seotud vaidluste jaoks on loodud tribunalid. Kõrgema astme kohus (High Court) lahendab suuremaid tsiviilvaidlusi. Kriminaalasjade arutamine algab magistraadikohtus (magistrates’ courts), kuid tõsisemate süüdistuste arutelu võib alata ka kroonikohtus (Crown Court).^[3][4]

Inglismaal tegelevad enamiku tsiviilkohtuasjadega maakohtud (county courts). Need on esimese astme kohtuteks, kus arutatakse väiksemaid vaidlusi. Tsiviilõigus reguleerib isikutevahelisi varalisi ja mittevaralisi suhteid. Kui isikute õigusi on rikutud, siis saavad nad pöörduda tsiviilkohtusse. Tavalisemad vaidlused on üürniku ja üürileandja vahel, tarbijavaidlused ning kahju hüvitamise nõuded.^[5]

Kõrgema astme kohus (High Court) lahendab esimese astme kohtuna mahukamaid ja keerulisemaid tsiviilasju.^[5] Kõrgema astme kohus koosneb kolmest osakonnast:

• kuninglikust osakonnast (Queen’s Bench Division), kus tegeletakse mitmesuguste vaidlustega, näiteks lepingurikkumisest tuleneva kahju hüvitamisega ning tsiviilhagidega, mis on seotud laimu ja ähvardamisega;
• varaliste vaidluste osakonnast (Chancery Division), mis tegeleb peamiselt omandiküsimustega;
• perekonnaasjade osakonnast (Family Division), kus arutatakse keerulisemaid abielulahutusi ja muude perekondlikke vaidlusi.^[6]

Magistraatide kohtutes vaadatakse üle enamik kriminaalasjadest, kuid seal võidakse tegeleda ka tsiviilvaidlustega.^[6] Peamiselt on magistraatide kohtus väiksemad vaidlused (summary offences), kuhu rahvakohtunikke ei kaasata. Seal võidakse arutada näiteks liiklussüütegusid, väiksemad ründamisi ning muid kergemaid kuritegusid. Tegeletakse ka süütegudega, mida on võimalik liigitada nii kergemaks kui ka raskemaks (triable either way). Näiteks võidakse seal käsitleda erinevaid vargusi ja narkokuritegusid.^[5]

Raskeid kuritegusid vaadatakse üle raskete kuriteoasjade kohtus (Crown Court). Raskemaks kuriteoks võib näiteks olla mõrv.^[6]

• Teise astme kohus
• Riigikohus