Ferdinand Johann Wiedemann

Ferdinand Johann Wiedemann [v'iidemann] (30. märts (vana kalendri järgi 18. märts) 1805 Haapsalu – 29. detsember 1887 (vana kalendri järgi 17. detsember) Peterburi) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija.

Wiedemann oli polüglott, ta tundis enam kui kahtkümmend keelt.^[1]

Wiedemann sündis Haapsalus saksa-rootsi päritoluga kohtukirjutaja pojana. Pärast õpinguid Tallinna Kubermangugümnaasiumis (1819–1821) ja Tartu ülikoolis (1824–1826) töötas ta vanade keelte õpetajana Miitavi (Jelgava) ja 1837–1857 Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Huvitunud soome-ugri keeltest, avaldas Wiedemann nende kohta rea töid, mille eest Peterburi Teaduste Akadeemia valis ta 1854 korrespondentliikmeks ja 1857 akadeemikuks. Seejärel asus Wiedemann Peterburi, kus jätkas viljakat tegevust oma elu lõpuni. Maetud sealsel Smolenski luteri kalmistul. Haual on uus, eestikeelsete kirjadega kivi.

Põhjapanev väärtus on tema töödel eesti keele kohta, milleks ta 1860. aastail tegi ka korduvaid keeleuurimisreise Eestis. Tema mahukas eesti-saksa sõnaraamat (Ehstnisch-deutsches Wörterbuch; 1869) on pikka aega olnud kõige rikkalikum keelevaramu. Samuti aitas kirjakeele stabiliseerumisele kaasa tema saksakeelne eesti keele grammatika (Grammatik der Ehstnischen Sprache; 1875). Wiedemann on tundnud huvi ka eesti folkloori ja etnograafia vastu: tema teos "Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten" (Eestlaste sise- ja väliselust; 1876) kujutab enesest rikkalikku kogu vanasõnu, kõnekäände ja mõistatusi, rahvamängude, kommete ja tavade kirjeldusi.

Alates aastast 1989 antakse välja Wiedemanni keeleauhinda.

• 1854 – valiti Peterburi Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliikmeks keeleteaduse alal
• 1857 – valiti Peterburi TA erakorraliseks akadeemikuks soome rahvaste keele ja ajaloo alal^[2]
• 1859 – valiti Peterburi TA korraliseks akadeemikuks
• 1868 – valiti Soome Teadusseltsi auliikmeks^[3]
• 1871 – valiti Ungari Teaduste Akadeemia välisliikmeks^[3]

• Ferdinand Johann Wiedemanni kodumaja, F. J. Wiedemanni 5 Haapsalus, tähistati 1888. aastal mälestustahvliga ja 1923 uue valgest marmorist mälestustahvliga, mille autor oli Roman Haavamägi.
• Ferdinand Johann Wiedemanni tänav, Tallinnas Kadriorus
• Ferdinand Johann Wiedemanni tänav (Haapsalu), Haapsalus
• Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind

• Wiedemann, Ferdinand Johann. 1851. "Grammatik der Wotjakischen Sprache nebst einem kleinenwotjakisch-deutschen und deutsch-wotjakischen Wörterbuche." Kluge and Strom.
• Wiedemann, Ferdinand Johann; Weber, Eduard Franz 1852. Beschreibung der phanerogamischen Gewächse Esth-, Liv- und Curlands : mit möglichst genauer Angabe der Fundorte und der geographischen Verbreitung nebst Andeutung über den Gebrauch in medicinischer, technischer und öconomischer Beziehung. Reval: Franz Kluge.
• Wiedemann, Ferdinand Johann 1852 Einige Bemerkungen über das Neugriechische und sein Verhältniss zum Altgriechischen und zu den romanischen Sprachen
• Wiedemann, Ferdinand Johann 1856 Musikalische Effectmittel und Tonmalerei
• Wiedemann, Ferdinand Johann 1857 Der Frühling : ein Vortrag
• Wiedemann, Ferdinand Johann 1865 Grammatik der ersa-mordwinischen Sprache nebst einem kleinen mordwinisch-deutschen und deutsch-mordwinischen Wörterbuch
• Wiedemann, Ferdinand 1869. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Peterburg: Kaiserliche Akademie der Wissenschaften.
• Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der ehstnischen Sprache, zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte. St.-Pétersbourg: MM. Eggers et Cie, H. Schmitzdorff.
• Ferdinand Johann Wiedemann, Uurimus võru murdest. Tõlge raamatust "Versuch ueber den Werroehstnischen Dialekt" 1864. Tlk. Inge Annom 2002
• Ferdinand Johann Wiedemann, "Eesti keele grammatika". Tõlkinud ja eessõna: Heli Laanekask; toimetanud Ellen Niit. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Tallinn 2011, 712 lk; ISBN 9789985942192
• Ferdinand Johann Wiedemann, "Mälestusi minu elust. Teateid ja ülestähendusi minu sugulaste kohta, kogutud St. Peterburis 1858. aastast alates". Tõlkinud Anti Lääts; toimetanud Jaak Peebo. Sari "Ajajõe tagant", Ilmamaa, Tartu 2014, 456 lk; ISBN 9789985774106

• Paul Ariste, "Ferdinand Johann Wiedemann" (lühimonograafia). TRÜ soome-ugri keelte kateeder 1971; 2. trükk: Valgus, Tallinn 1973; 3. trükk: Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2005
• Jüri Valge, "Kas siis selle maa keel...?" (lavatekst Wiedemannist ja tema keeleauhinna laureaatidest). Kirjastus Kultuurileht, Tallinn, Loomingu Raamatukogu 2013, nr 11/12, 88 lk; ISBN 9789949514243
• Juubeli pidusöök, Eesti Postimees ehk Näddalaleht : ma- ja linnarahvale, nr 41, 8 okt. 1880, lk 1
• Keel ja Kirjandus 1969, nr 5, loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis; artiklid: Jaan Kross, "Wiedemann" lk 257–259; Paul Ariste, "Sada aastat Wiedemanni sõnaraamatut" lk 260–267; Jaak Peebo, ""Kalevipoja" sõnavara Wiedemanni sõnaraamatus. Murde- ja rahvalaulusõnad" lk 268–278; Aino Undla-Põldmäe, "Wiedemanni suhteid Ungariga" lk 279–287
• Jaak Peebo, "Esimene lühimonograafia keeleteadlasest" (Paul Ariste raamatu arvustus) – Keel ja Kirjandus 1974, nr 3, lk 184–186; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
• 1000 tartlast läbi aegade, koostanud Lembit ja Uno Ainsoo, Tartu 2003, lk 482–483
• Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 662–663, artikli autor Mati Hint
• Huno Rätsep, "Johannes Voldemar Veski ja Wiedemanni sõnaraamat" – H. Rätsep, "Sõnaloo raamat", Tartu 2002, lk 290–303
• Reet Kasik, "Ferdinand Johann Wiedemann eesti keeleainestiku kogujana ja kirjeldajana" – R. Kasik, "Stahli mantlipärijad. Eesti keele uurimise lugu", Tartu 2011, lk 68–76

• [1] saksa keeles {{{1}}}
• Ferdinand Johann Wiedemann Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA
• Wiedemanni sõnaraamatu sõnad eesti vana kirjakeele sõnastikus (koost. Külli Prillop)
• Maria Jermakova, Baltisakslane Peterburi Keiserlikus Teaduste Akadeemias, Emakeele Seltsi aastaraamat, (51) 2005
• Jüri Valge, "Wiedemanni mälestused eesti keeles ilmunud" – Keel ja Kirjandus 2014, nr 12, lk 950–955