|
Friedrich V (Baden-Durlach)
Friedrich V Baden-Durlachist (6. juuli 1594, Sulzburg – 8. september 1659, Durlach) oli Baden-Durlachi markkrahv 1622. aastast kuni oma surmani. Tema järel sai markkrahviks tema poeg Friedrich VI. EluFriedrich V oli Baden-Durlachi markkrahvi Georg Friedrichi ja Juliane Ursula von Salm-Neufville'i poeg. Ta sai hariduse Sulzburgis teiste seas superintendent J. Weiningerilt. Aastatel 1613 ja 1614 tegi Friedrich V oma Grand Touri Prantsusmaale, Suurbritanniasse ja Madalmaadesse. 1622. aastal otsustas õuekohus anda Baden-Badeni markkrahvkonna Eduard Fortunatile. Pettunud markkrahv Georg Friedrich astus 22. aprillil 1622 oma poja Friedrich V kasuks tagasi. Friedrich valitses Baden Durlachit kuni oma surmani 1659. aastal. Pärast seda, kui Baden-Durlach kaotas Wimpfeni lahingu, laastasid riiki Tilly väed. Durlach ja teised kaitsmata linnad põletati maha või rüüstati ja rööviti korduvalt. Friedrich V sai keiserliku investituuri alles 1627. aastal ja ka siis vaid rasketel tingimustel. Rahvas kannatas sel perioodil kirjeldamatult. 1648. aastal puhkes Durlachis katk ja hävitas elanikkonda veelgi. Protestantliku Friedrich V tagandas keiser Ferdinand II Kolmekümneaastase sõja ajal. Ferdinand II andis Baden-Durlachi hoopis katoliiklikule Baden-Badeni markkrahvile. Seejärel taandus Friedrich poliitikast sõja lõpuni. Friedrich V abiellus 21. detsembril 1616 Württembergi hertsoginna Barbaraga. Tema naine suri 8 mail 1627 pärast üheksa aastat kestnud abielu 33 aasta vanusena. Ilma kohustuslikku leina-aastat järgimata abiellus Friedrich 8. oktoobril 1627 Eleonore von Solms-Laubachiga. Tema teine naine suri 6. juulil 1633. Pärast väga lühikest leinaperioodi abiellus ta 21. jaanuaril 1634 oma kolmanda naise Maria Elisabethiga; naine suri 19. veebruaril 1643. 13. veebruaril 1644 abiellus Friedrich V Solms-Laubachi krahv Friedrichi lese Anna Maria von Hohen-Geroldseckiga. Anna Maria suri 25. mail 1649 ja aasta hiljem, 20. mail 1650 abiellus Friedrich oma viienda ja viimase naise Elisabeth Eusebia von Fürstenbergiga. .JPG) 1632. aastal tegi Anhalt-Kötheni vürst Ludwig I Friedrich V-st oma Fruchtbringende Gesellschaft liikme. Ühing andis Friedrichile hüüdnime der Verwandte ("Sugulane") ja motoks viinamarja ning tema embleemiks hariliku viinamarjahüatsindi (Hyacinthus botryoides L.). Köthenis asuvas Seltsiraamatus võib Friedrichi leida kandenumbrina 207. Restitutsiooniediktist kõrvalehoidmiseks liitus Friedrich V Rootsi kuninga Gustav II Adolfiga ning uuendas pärast Nördlingeni lahingut 1635. aastal oma liitu Rootsi ja Prantsusmaaga. Järelikult jäeti Friedrich V 1640. aasta riigipäeval antud amnestiast välja. Münsteri rahuläbirääkimistel, mis viisid Vestfaali rahuni, esindas Friedrichit tema nõunik, Amtmann Johann Georg von Merckelbach Badenweilerist. Baden-Durlach tagastati Friedrich V-le, kuid mitte Ülem-Badenit. Ta tuli Durlachisse tagasi 1650. aastal ja pühendus õpingutele. 1654. aastal kuulutas ta välja uue tsiviilseadustiku, mille tema isa oli 1622. aastal loonud. Friedrich V suri 8. septembril 1659 Durlachi Karlsburgi lossis. Abielud ja lapsed Friedrich V abiellus 21. detsembril 1616 Württembergi hertsogi Friedrich I tütre Barbaraga (4. detsember 1593 - 8. mai 1627). Sellest abielust sündisid järgmised lapsed:
8. oktoobril 1627 abiellus Friedrich V oma teise naise, Solms-Laubachi krahvi Albrecht Otto I tütre Eleonorega (9. september 1605 - 6. juuli 1633). Sellest abielust sündisid järgmised lapsed:
21. jaanuaril 1634 abiellus Friedrich V oma kolmanda naise, Waldeck-Eisenbergi krahvi Wolrad IV tütre Maria Elisabethiga (2. september 1608 - 19. veebruar 1643). See abielu jäi lastetuks. 13. veebruaril 1644 abiellus Friedrich V oma neljanda naise, Solms-Laubachi krahv Friedrichi lese ja Jacob von Hohen-Geroldsecki tütre Anna Mariaga (28. oktoober 1593 - 25. mai 1649). Ka see abielu jäi lastetuks. 20. mail 1650 abiellus Friedrich V oma viienda ja viimase naise, Fürstenbergi krahvi Christoph II tütre Elisabeth Eusebiaga (suri 8. juunil 1676). Ka see abielu jäi lastetuks.
|
|||||||||||||||||||
