Gailtali Alpid

See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2021) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis puuduvad viited. (Jaanuar 2021) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Gailtali Alpid (saksa Gailtaler Alpen või Drauzug) on mäestik Lõuna-Lubjakivialpides Austrias. See kerkib Drava (Drau) jõe ja Gailitali (Edela-Kärnten) vahel ning läbib Ida-Tirooli lõunaosa. Selle läänerühma, mida kutsutakse Lienzi Dolomiitideks (Lienzer Dolomiten), loetakse mõnikord selle mäestiku osaks ja mõnikord vaadeldakse seda eraldi.

Ida-Alpide Alpiklubi klassifikatsiooni (AVE) järgi jagunevad Gailtali Alpid (nr. 56) Drauzugi ja Lienzi Dolomiitide alamrühmadeks, samas kui üldkeeles kehtib katusmõiste Drauzug vastupidi kogu Lubjakivialpide mäestikule Drava ja Gaili jõe vahel, sealhulgas Gailtali Alpid ja Lienzi Dolomiidid. Eduard Suessi ja Leopold Koberi järgi tähistasid Drauzug või Drau-Save-Zug traditsioonilises geograafias kogu Lõuna-Lubjakivialpide mäestikku, mis ulatub piki Drava jõge Lienzi Dolomiitidest läänes kuni Karawankideni idas.

Laiast Drava orust lõunas paiknevad Gailtali Alpid loetakse orograafiliselt Lõuna-Lubjakivialpide osaks. Kuid nad kerkivad Periadriaatilisest murrangust põhja pool ja seetõttu ei kuulu geoloogiliselt Lõuna-Alpide mägede hulka. Oma orogeneesi osas esindavad nad lubjakivikatete jäänuseid, mis olid üle Kesk-Ida-Alpide põhja poole liikunud, moodustades Põhja-Lubjakivialpid.

Vaatamata nimele ei koosne Lienzi Dolomiidid dolokivist, ehkki järsk konarlik karstitopograafia sarnaneb Lõuna-Alpide dolokivimitega. Põhjapoolne Latschuri rühm koos Goldecki mäega Spittal an der Drau lähedal ei koosne lubjakivist, vaid on kristalliline aluskorramassiiv.

100 km pikk mäestik, mis läänes kitseneb, laiub Gaili (lõunas) ja Drava (põhjas) vahel. Gailtali Alpide ja Goldecki mäe vahelises nõos asub kõrgusel 930 m Weißensee järv, kõrgeim suplusjärv Austrias.

AVE klassifikatsiooni järgi on külgnevad mäestikud:

• Põhjas: Kõrg-Tauerni Ankogeli rühm, Kreuzecki rühm ja Schoberi rühm, Kesk-Ida-Alpide osa
• Loodes: Villgrateni mäed, Kõrg-Tauerni osa
• Lõunas: Karni Alpid ja Karawankid, Lõuna-Lubjakivialpide osa
• Idas: Gurktali Alpid, Kesk-Ida-Alpide osa

Gailtali Alpid võib jagada viieks ida-läänesuunaliseks massiiviks, mis on eraldatud orvandite ja Weissensee pikisuunalise oruga:

• Lienzi Dolomiidid, mis ulatuvad u 40 km Kartitschi sadula mäekurust (Sillianist idas) Gailbergi sadulani Oberdrauburgi lähedal (kõrgemad tipud: Große Sandspitze (2770 m), Spitzkofel (2718 m), mõlemad Lienzist lõunas, Gamswiesenspitze (2486 m) ja Lumkofel (2287 m))
• Drauzug või päris Gailtali Alpid, mis ulatuvad u 65 km Gailbergi sadulast Drava ja Gaili ühinemiskohani Villachi lähedal:
  • Reißkofeli rühm, Gailbergi ja Kreuzbergi sadulate vahel Greifenburgist lõunas (Reißkofel (2371 m), Jaukeni massiiv, kus kõrgeim tipp on Torkofel (2275 m), Spitzkofel (2223 m) ja Sattelnock (2033 m))
  • Latschuri rühm, Weissensee ja Drava looke vahel Sachsenburgi lähedal (Latschur, 2236 m)
  • Spitzegeli rühm, Weißenseest kagus Kreuzbergi sadula ja Bleiberg Grabeni vahel (Spitzegel, 2119 m)
  • Dobratsch või Villach Alp (2166 m), Gailtali Alpide idapoolsed eelmäed koos Schütti looduskaitsealaga.