|
Gerhard Johann von LöwenwoldeGerhard Johann von Löwenwolde (vene keeles Гергард (Герхард) Иоганн Левенвольде) (surnud 26. aprill 1723) oli baltisaksa päritolu Rootsi ja Venemaa keisririigi sõjaväelane ning riigitegelane, salanõunik, parun. EluluguGerhard Johanni isa, Christoph Bernhard von Löwenwolde (mainitud allikates 1648–1663) oli Rootsi sõjaväelane (kapten), Virumaa Viru-Nigula kihelkonna Malla mõisnik ja ema šoti päritolu Urquhartide suguvõsast[1]. Gerhard Johann von Löwenwolde alustas teenistust Rootsi sõjaväes Riia garnisonis, kus teenis 1697. aastaks majori auastme. Protestiks Karl XI poolt alustatud mõisate reduktsiooni vastu hakkas koos Johann Reinhold von Patkuliga koostööle Rootsi riigi vastastega, edastades neile sõjalist informatsiooni Liivi- ja Eestimaa kaitsevõime kohta. 1695. aastal tema riigivastane tegevus paljastati ning ta mõisteti kohtu poolt surma. Surmanuhtlus asendati siiski sunnitööga.[2][3] Juba kolme aasta pärast oli ta teenistuses Poola kuninga August II Tugeva õukonnas ning seejärel Poola vasallriigi Kuramaa hertsogkonna õuemarssalina.[2] 1708. aastast oli Löwenwolde uuesti Vene tsaaririigi teenistuses ning määrati Peeter I poolt Venemaa peavolinikuks Liivi- ja Eestimaal Riia linnas (пост российского пленипотенциария (главного уполномоченного) в Лифляндии и Эстляндии)[4]. Aastail 1711–1721 oli ta tsareevitš Aleksei Petrovitši abikaasa Charlotte Christine von Braunschweig-Wolffenbütteli ülemõuemarssal.[2] Gerhard Johann von Lüwenwolde suri 1723. aasta 26. aprillil Tartus (mõne allika järgi ka Malla mõisas[3]). [5] PerekondGerhard Johann von Löwenwolde oli abielus Magdalena Elisabeth von Löweniga, kes oli Eestimaa rüütelkonna peamees Georg Johann von Löweni (1630–1681) ja Barbara Dorothea von Ferseni (surnud 1698) tütar, ning Eestimaa asekuberneri (1711–1730) Friedrich von Löwen (1654–1744) õde.[6] Abielust sündisid:[5]
Viited
Välislingid |
