|
Harilik kuslapuu
Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) on kuslapuuliste sugukonda kuslapuu perekonda kuuluv heitlehine mitmeaastane põõsas. Rahvapärased nimetused: kuusmapuu, kuusmann, kukepuu, takispuu, kohlap. KirjeldusKuslapuu lehed on hallikasrohelised ja need on nii alt- kui pealtpoolt lühikeste karvakestega kaetud. Puu õite värvus varieerub valgest kollakasvalgeni. Kuslapuu sügavpunased, punaseid sõstraid meenutavad marjad on eluohtlikult mürgised. Sõstardest erinevalt ei kasva marjad suurtes kobarates, vaid kahekaupa kokkukasvanult.[1] Maitselt on marjad maitsetud või pigem ebameeldiva maitsega.[2]  KasvukohtKuslapuu eelistab kasvada kuuse enamusega metsades ja puisniitudel. Eestis pärismaine ja sageliesinev[3]. ÖkoloogiaKuslapuu-sõrmiktiiva röövik toitub harilikul kuslapuul. RakenduskohadEhkki marjad on eluohtlikult mürgised, on neid kasutatud ka lahtistina. Kuslapuu puit on väga kõva, seetõttu on sellest valmistatud kangakudumissüstikuid, rehapulki, heegelnõelu ja jalutuskeppe. Linnahaljastusse sobib saastunud õhu ja kärpimise taluvuse tõttu.[2] MürgistusMürgistuse tunnused on oksendamine, verine väljaheide, näo punetus, rõhutunne peas, korrapäratu pulss, külm higi kehal.[1] Vaata kaViited
Kirjandus
Välislingid
|
||||||||||||||||||||||||
