Harilik mürt
Harilik mürt (ka mirt) (Myrtus communis) on mürdilaadsete seltsi mürdiliste sugukonna taimeliik. Botaaniline kirjeldusHarilik mürt on igihaljas kuni 4 m kõrguseks kasvav põõsas või väike puu. Hariliku mürdi lehed on vastakud, elliptilised kuni munajad, terveservalised. Hariliku mürdi õied on valge värvusega, lõhnavad ja paiknevad lehtede kaenlas. Hariliku mürdi vili on ümar või ovaalne tumesinine mari.[1] LevikHarilik mürt kasvab looduslikult Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerika lähistroopilises osas. Kultuurtaimena kasvatatakse harilikku mürti paljudes maades.[1] Kasutus ja toimeMaitsetaimena kasutatakse mürdilehti teatud piirkondades, sarnaselt loorberilehtedega, kastmete maitsestamiseks. Mürditaimi külastanud mesilastelt on varem saadud mürdimett.[2] Itaalias valmistatakse marjadest ja lehtedest alkohoolseid jooke Mirto Rosso 't ja Mirto Bianco 't.[3] Droogina kasutatakse hariliku mürdi lehti (Myrti folium) ja eeterlikku õli (Myrthi aetherolum). Pikaajalisest kasutamisest hoolimata, ravivõtteid mürdiosadega kirjeldas juba arvatavasti Hippokrates, pole mürdi toimed (bioaktiivsus) teaduslikult tõestatud. Tervistavate väidetena on mainitud mürdi toimet külmetus- ja seenhaiguste leevendamisel, närvisüsteemi rahustamisel ja uneaja pikendamisel. In vitro katsetes on mürdi eeterlikul õlil tuberkuloosi mükobakteri kliinilistele isolaatidele inhibeeriv toime.[4] Vastunäidustusena on mainitud eeterliku õli ja selle preparaatide toimet lastele – näopiirkonda määritult võib see põhjustada bronhiaalastmat, ja seespidiselt manustatuna mõjub halvasti neile, kellel esineb seedeelundite (eriti maksa ja sapiteede) põletikke.[1] Eeterliku õli mürgine annus on üle 10 grammi. Õlis leiduv tsineool langetab vererõhku, tekivad hingamisraskused ja võib kujuneda kollaps. Mürgistuse korral vajab inimene arstiabi – hapnikumaski, diasepaami, atropiini jt aineid. KultuurisVanarooma mütoloogias oli see põõsas pühendatud armastusjumalanna Venusele. Legendi järgi oli Venus merevahust sündides ehitud mürdiokstega[5] ning tema templite ümber kasvasid mürdipõõsad.[6] Mürdipärga on seostatud ka Jupiteri[7] ja Ceresega. Kreeklastele on mürt olnud armastuse ja surematuse sümbol. Viited
Välislingid
|