Heikki Ojansuu

Heikki August Ojansuu VR I/3 (26. juuli 1873 Tyrvää, Soome – 18. jaanuar 1923 Helsingi) oli soome keeleteadlane.^[1]

Heikki August Ojansuu oli soomlane. Ta oli talupidaja poeg.^[1]

Õppis 1894–1899 Helsingi Ülikoolis, dr. phil. (1901, Helsingi Ülikool), väitekiri "Suomen lounaismurteiden äännehistoria". Oli 1903–1913 Helsingi Ülikooli soome keele ja kirjanduse dotsent, 1914–1920 filoloogia adjunkt, 1921–1923 Turu Ülikooli soome ja sugulaskeelte professor. Täiendas end Ungaris, Saksamaal ja Rootsis. Käinud Eestis uurimisreisidel 1905, 1908 ja pikemalt 1910–1911.^[1]

Ta on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

Uurinud Lõuna-Eesti murdeid, samuti Läti alal Leivu ja Lutsi keelesaarte murrakut; tegelenud ka eesti keele ajalooga. Oli rahvusvaheliselt tuntumaid läänemeresoome keelte uurijaid, kuulus ka Eesti-Soome sõprussuhete arendajate hulka.^[1]

• 1920 – Vabadusristi I liigi 3. järk

• Suomen lounaismurteiden äännehistoria. I–II. Helsingi, 1901–1903
• Über einige niederdeutsche Lehnwörter des estnischen. // SUS 23 (1906)
• Suomen suvun esihistoria. // Oma Maa. I. (1907)
• Murrete uurimise tähtsusest. // Eesti Kirjandus (1908)
• Mikael Agricolan kielestä. Helsingi, 1909
• Eesti keele häälekuju seitsme saja aasta eest. // Eesti Kirjandus (1910)
• Suomalais-virolaisetkielleliset kosketukset I. Viron kielen vaikutus suomeen. Jyväskylä, 1916
• Karjala-aunuksen äännehistoria. Helsingi, 1918
• Suomalaista paikannimi­tutkimusta. I. Helsingi, 1920
• Lisiä suomalais-baltialaisiin kosketuksiin. Turku, 1921
• Itämerensuomalaisten kielten pronominioppia. Turku, 1922

• Eesti entsüklopeedia 7, 41
• Eesti biograafiline leksikon. Trt, 1926–1929, 351–352
• T(unkelo), E. A. Prof Heikki Ojansuu. // Virittäjä XXVII (1923), 2–7
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.