|
Henrik Otto von AlbedylVabahärra Henrik Otto von Albedyl (saksa Heinrich Otto von Albedyl; 1666 Liivimaa – 1738 Hamburg) oli Rootsi sõjaväelane. Põhjasõja ajal sai temast saksa tragunirügemendi ülem. 20. augustil 1709 määrati ta Riia asekuberneriks[1] [2] ja oli Liivimaa kindralkuberneri kohusetäitja septembrist kuni 23. oktoobrini 1709.[3] 1712 ülendati ratsaväe kindralmajoriks, 1714 määrati jalaväe kindralmajorina Jönköpingi rügemendi ülemaks. 1716 langes peale Stralsundi kindluse langemist taanlaste kätte vangi. Peale vabanemist sai temast peagi jalaväe kindralleitnant. 26. augustil 1719 määrati ta Riia kuberneriks, kuigi linn oli juba venelaste käes. 2. märtsil 1720 anti talle Rootsi vabahärratiitel ja immatrikuleeriti samal aastal Rootsi rüütelkonda vabahärra suguvõsana Albedyl nr. 182.[4] 1724 lahkus ta Rootsi teenistusest ja määrati 1725 Hamburgi ülemkomandandiks. PerekondTema vanemad olid Ageri mõisniku Georg von Albedyli (surn.1629) poeg, Stalbe (Stolben) ja Aggeri (Aggers) mõisnik Otto Albedyl ja Anna Dorotea [Gertruda?] von Rosen.[5] Teistel andmetel Georg Georgsson Johan von Albedyl ja Margaretha Hinriksdotter Patkull.[4] Ta abiellus Elisabet Anna von Schwicheldtiga (Swickeld), kes oli Goslari, Peine ja Flacksstockeni härra ja Hildesheimi stifti pärusmarssal (Erbmarschalck) Cordt Dietrich von Schwicheldti (Cordt Diedric Caspersson von Swickeld) ja Anna Dorothea von Krami tütar.[6] Abielust sündisid:
Viited
|
