|
Herbert RannaHerbert August Ottomar Ranna (28. mai 1902 Porhovi maakond, Pihkva kubermang – 16. jaanuar 1943 Tšekunovsk, Vosturallag, Sverlovski oblast) oli Eesti koolijuht ja vabadusvõitleja. EluluguTa lõpetas Tallinna Reaalkooli 1920. aastal, õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas aastatel 1920–1921, õigusteaduskonna kaubandusosakonnas 1921. aastal ja õigusteaduskonnas aastatel 1921–1930. Kuulus Üliõpilasseltsi Liivika alates 1921. aastast.[1] Ta osales Vabadussõjas Tallinna kooliõpilaste pataljonis ja oli Kaitseliidu Tallinna maleva liige. 1934. aastal valiti ta valimisliidu "Vabadussõjalaste rahvaliikumise nimekiri" koosseisus Paldiski linnavolikogusse. Ta oli Paldiski gümnaasiumi õpetaja, aastatel 1935–1940 Harjumaa Progümnaasiumi direktor ja 1940–1941 direktori kohusetäitja.[2] Ranna arreteeriti 1941. aastal, küüditati ja ta suri Sverdlovski oblastis Turinski rajooni vangilaagris.[3] IsiklikkuTa oli abielus Elisaveta Juntsoniga, neil oli poeg Mihkel.[4] Viited
|
