Hommikueine Tiffany juures (film)
"Hommikueine Tiffany juures" ("Breakfast at Tiffany's") on 1961. aasta Ameerika Ühendriikide romantiline komöödiafilm, mille lavastas Blake Edwards. Film põhineb osaliselt Truman Capote'i samanimelisel lühiromaanil, mis ilmus 1958. aastal. Filmi peaosa mängib Audrey Hepburn, teistes suuremates rollides on George Peppard, Patricia Neal, Buddy Ebsen, Martin Balsam ja Mickey Rooney. Film räägib naiivsest ja ekstsentrilisest seltskonnadaamist Holly Golightlyst (Hepburn), kes elatub põhilistest rahast ja kingitustest, mida talle tema jõukad meesaustajad kingivad. Tema päevad mööduvad mööda linna uidates, õhtuti püüab ta kõrgseltskonna üritustel leida endale rikast meest, kellega abielluda. Holly ellu toob muutuse temaga samasse üürimajja koliv kehval järjel kirjanik Paul Varjak (Peppard), keda peab ülal rikas armuke (Neal). Paul armub Hollysse ja see seab kahe inimese suhted ohtu.[1] Filmi stsenaariumi autor on George Axelrod. Capote, kes lühiromaani filmiõigused Paramount Studiosile müüs, soovis Holly Golightly rollis näha Marilyn Monroe'd, kelle põhjal oli ta peategelase loonud. Lõpuks leiti, et Monroe jaoks ei ole kehastatav roll tema mainele kõige parem ning rolli sai lõpuks Hepburn.[2] Hepburni rolli selles filmis peetakse üldiselt tema kõige mälestusväärsemaks ja äratuntavamaks. Hepburni oli pidanud rolli tema karjääri kõige keerukamaks, kuna ta oli loomult introvertne, kuid tal tuli filmis kehastada ekstraverti. Prantsuse moelooja Hubert de Givenchy loodud väikest musta kleiti, mida Hepburn filmis kannab, on nimetatud 20. sajandi üheks tunnusrõivaesemeks ja arvatavasti kõige kuulsamaks väikeseks mustaks kleidiks.[3][4][5][6] "Hommikueine Tiffany juures" pälvis pärast linastumist positiivseid hinnanguid. Film esitati viiele Oscarile, võites auhinna parima filmilaulu ja parima filmimuusika eest. Filmi muusika autor on USA helilooja Henry Mancini[7], kes pälvis filmimuusika eest ka Grammy auhinna.[8] Filmis Mickey Rooney kehastatud tegelast I. Y. Yunioshid, kelles karikeeriti tüüpilist jaapanlast, on viimastel aastakümnetel tugevalt kritiseeritud eelkõige seetõttu, et seda on peetud Hollywoodi rassistlikuks illustreeringuks Aasia inimesest.[9] 2012. aastal tunnistati film kultuuriliselt oluliseks ning võeti USA Kongressi raamatukogu National Film Registrysse. 2004. aastal valis Ameerika Filmiinstituut filmis kõlanud laulu "Moon River" 20. sajandi Ameerika kõige mälestusväärsemate filmilaulude seas neljandale kohale (AFI's 100 Years...100 Songs).[10] Osatäitjad
Auhinnad ja nominatsioonid
Viited
Välislingid
|