Iluuisutamine olümpiamängudel

Iluuisutamises olümpiamängudel võisteldi esimest korda 1908. aasta suveolümpiamängudel. Alates 1924. aastast on see spordiala olnud osa taliolümpiamängudest.

Kõige sagedamini on peetud meeste üksik-, naiste üksik- ja paarisuisutamist. Jäätants liitus 1976. aastal ja võistkonnavõistlus debüteeris 2014. aasta olümpiamängudel. Spetsiaalharjutustes meestele võisteldi vaid ühel olümpial, 1908. aastal. Spetsiaalkujundite täitmisest osavõtjad pidid üks päev enne võistlust esitama kohtunikekogule oma kujundite joonised. Sünkroonuisutamist pole olümpiamängudel kunagi esinenud, kuid selle eesmärk on olla kaasatud.

Esimest korda võisteldi iluuisutamisega olümpiaalana 1908. aasta suveolümpiamängudel Londonis, Ühendkuningriigis. Kuna seda traditsioonilist talispordiala sai harrastada siseruumides, kiitis Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) heaks selle lisamise suveolümpiamängude programmi. Seda esitati teist korda Antwerpeni mängudel, misjärel kanti see jäädavalt üle taliolümpiamängude programmi, mis peeti esmakordselt 1924. aastal Prantsusmaal Chamonix’s.

Londonis esitleti iluuisutamist neljal alal: meeste üksiksõidus, naiste üksiksõidus, meeste erikujudes ja paarissõidus. Erikujude võistluse võitis Nikolai Panin Venemaalt, kes kinkis oma riigile läbi aegade esimese olümpiakulla. Ta jääb selle võistluse ainsaks võitjaks, kuna see jäeti hiljem programmist välja.

Jäätants liitus ametlikult medalialana 1976. aastal Innsbruckis, pärast Grenoble'is 1968. aastal peetud näidisala.

Võistkondlikkondlik võistlus debüteeris 2014. aasta olümpiamängudel Sotšis. See koosneb kahest osast: kvalifikatsioon ja finaal. Kvalifikatsiooni ajal uisutab igas võistkonnas oma lühikava/tantsu üks meeste üksikuisutaja, üks naiste üksikuisutaja, üks paar ja üks jäätantsupaar. Enne finaalvõistlusi on igal võiskonnal lubatud välja vahetada kuni kaks uisutajat/paari. Finaal koosneb sellest, et iga uisutaja/paar uisutab oma vabakava/tantsu. Tulemused määratakse paigutuspunktide järgi.

Allolevas tabelis on toodud taliolümpiamängude iluuisutamise medalite arv riikide lõikes aastatel 1908–2022. Paremusjärjestuse saamiseks loetakse kokku kuldmedalid, siis hõbemedalid ja seejärel pronksmedalid.

Koht	Riik	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
1.	USA	17	16	21	54
2.	Venemaa	14	9	3	26
3.	NSVL	10	9	5	24
4.	Austria	7	9	4	20
5.	Kanada	6	11	12	29
6.	Suurbritannia	5	3	7	15
7.	Rootsi	5	3	2	10
8.	Prantsusmaa	4	3	7	14
9.	Saksamaa	4	2	3	9
10.	Jaapan	3	5	3	11
11.	Saksa DV	3	3	4	10
12.	Norra	3	2	1	6
13.	SRÜ	3	1	1	5
14.	Hiina	2	3	4	9
15.	VOK (ROC)	1	3	2	6
16.	Holland	1	2	0	3
	OSV	1	2	0	3
	Saksamaa ÜV	1	2	0	3
19.	Tšehhoslovakkia	1	1	3	5
20.	Soome	1	1	0	2
	Lõuna-Korea	1	1	0	2
22.	Belgia	1	0	1	2
	Ukraina	1	0	1	2
24.	Venemaa Keisririik	1	0	0	1
25.	Ungari	0	2	4	6
26.	Šveits	0	2	1	3
27.	Itaalia	0	0	2	2
	Saksa FV	0	0	2	2
29.	Kasahstan	0	0	1	1
	Hispaania	0	0	1	1
Kokku (30 riiki)		96	95	95	286

• Naistest: Sonja Henie, kes võitis naiste üksiksõidus kolm korda järjest (1928, 1932 ja 1936).
• Irina Rodnina, kes võitis paarissõidus kolm korda järjest (1972, 1976 ja 1980).
• Meestest: Gillis Grafström, kes võitis meeste üksiksõidus kolm korda järjest (1920, 1924 ja 1928).

• Iluuisutamise tulemused Sports Reference veebilehel