Jüri Allik esinemas L. Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi talveseminaril Tartu Ülikooli aulas 5. detsembril 2008Jüri Allik 2018. aastal Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis.Psühholoog Jüri Allik räägib ühest hea teaduse kriteeriumist. 2018. aasta suvi
Jüri Allik oli aastatel 1975–1978 Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogia osakonna vanemteadur, 1985–1989 biofüüsika laboratooriumi vanemteadur ning 1989–1992 psühhomeetria ja psühhofüüsika laboratooriumi juhtivteadur.
1992–2002 töötas ta Tartu Ülikoolis psühhofüüsika professorina ja alates 2002. aastast eksperimentaalpsühholoogia professorina. Ta on psühholoogia instituudi osakonna juhatajana töötanud vaheaegadega aastatel 1993–2018. Aastatel 1996–2001 oli ta sotsiaalteaduskonna dekaan.
Jüri Allik on olnud külalisprofessor või -teadur Tampere Ülikoolis (Soome, 1990), Nijmegeni Ülikoolis (Holland, 1991), Brandeis Ülikoolis (USA, 1995), Purdue Ülikoolis (USA, 1999, 2003), Hanse-Wissenschaftskollegis (Saksamaa, 2001), The Swedish Collegium for Advanced Studieses (Rootsi, 2001–2002), Leuveni Ülikoolis (Belgia, 2005–2006), Leideni Ülikoolis (Holland, 2014–2015). [1]
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti J. Allik 2010 aastal. Ta kuulub akadeemias humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.
Teadustöö
Google Scholari andmetel oli Jüri Alliku töödele viidatud üle 24 tuhande korra (3.10.2020). [6] Viimase kümmekonna aasta jooksul on Jüri Allik kuulunud andmebaasi Essential Science Indicators’i andmetel maailma 1% enim viidatud psühhiaatrite ja psühholoogide hulka. [7] Kõige enam on viidatud tema tööd, mis analüüsib Rosenbergi enesehinnangu skaala andmeid, mis on kogutud 53 riigis. [8] Suurt tähelepanu pälvis artikkel [9], mis tegi kindlaks, millises aju kohas toimub eesti keele õ-hääliku analüüs. [10]
Jüri Allik ja Robert McCrae märkasid esimestena isiksuse omaduste geograafilise jaotuse mustrit. [11] Selle valdkonna oluliseks avastuseks oli see, et kultuuride vahelised isiksuse erinevused on ligikaudu 8 korda väiksemad ühe kultuuri sees olevatest erinevustest. [12] Üheks kõige üllatavamaks avatuseks oli see, et ühiskonna arenguga naiste ja meeste erinevused isiksuse omaduses suurenevad. [13] Vastupidi laialt levinud arvamusele, et individualism hävitab sotsiaalset kapitali, oli võimalik tõestada, et usaldus on individualismi arengu vajalik tingimus. [14] Emotsioonide uurimises oli oluline leid, et vanusega kaasneb negatiivsete emotsioonide äratundmine [15] ja kliima ei mõjuta meie tundeid. [16] Kuna selgus, et rahvusliku iseloomu stereotüübid ei vasta tegelikele keskmistele isiksuse omadustele [17], siis on püütud välja selgitada, kuidas tekivad kujutused rahvuslikust iseloomust. [18]
Jüri Alliku nägemistaju uuringutest pakub enim huvi mudel, mis seletab seda, kuidas elementide ruumiline jaotus mõjutab näivat arvukust [19] ja kuidas tajutakse statistilisi omadusi, nagu objektide keskmine suurus. [20] Koos kolleegidega on uuritud seda, millised tegurid mõjutavad teaduse edukust ja kuidas Eesti teadus on tõusnud maailma tippu. [21] Koos Anu Realoga andnud oma panuse mitmesse käsiraamatusse. [22] Kokkuvõtte Jüri Alliku senistest olulisematest töödest leiab selles ülevaates. [23]
Allik ongi vahva, kuna ta ei arva, vaid teab, tuginedes hiiglaslikest küsitlusandmebaasidest kaevandatud andmetele. Selles mõttes on ta nagu Tulvingu koer, kes ka ei arva, kuhu kont on maetud, vaid teab seda.[28]
Jüri Allik on paljudele teadmiste poole pürgijatele inspiratsiooniallikaks olnud ja provotseerinud mõtlema, ja see on ju peamine, milleks ülikooliprofessoreid vaja.[29]
↑Freud, S. / Allik, J. (1999). "Sigmund Freudi elu ja töö". Jüri Allik (toim). Inimhinge anatoomia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 175-402.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑Allik, J. (1997). Psühholoogia lihtsusest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
↑Allik, J. (2009). Psühholoogia keerukusest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
↑Allik, J. (2017). Väldi igavaid inimesi ja olukordi. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
↑Lauk, K., & Allik, J. (2018). A puzzle of Estonian science: How to explain unexpected rise of the scientific impact. Trames-Journal of the Humanities and Social Sciences, 22(4), 329-344. doi:10.3176/tr.2018.4.01
↑Schmitt, D. P., & Allik, J. (2005). Simultaneous administration of the Rosenberg Self-Esteem Scale in 53 nations: Exploring the universal and culture-specific features of global self-esteem. Journal of Personality and Social Psychology, 89, 623-642. doi:10.1037/0022-3514.89.4.623
↑Näätänen, R., Lehtokoski, A., Lennes, M., Cheour, M., Huotilainen, M., Iivonen, A., …, Luuk, A., …, Allik, J., …, Alho, K. (1997). Language-specific phoneme representations revealed by electric and magnetic brain responses. Nature, 385(6615), 432-434. doi:10.1038/385432a0
↑Allik, J., & McCrae, R. R. (2004). Toward a geography of personality traits: Patterns of profiles across 36 cultures. Journal of Cross-Cultural Psychology, 35(1), 13-28. doi:10.1177/0022022103260382
↑Allik, J. (2005). Personality dimensions across cultures. Journal of Personality Disorders, 19(3), 212-232. doi:10.1521/pedi.2005.19.3.212; Allik, J., Church, A. T., Ortiz, F. A., Rossier, J., Hřebíčková, M., de Fruyt, F., . . . McCrae, R. R. (2017). Mean Profiles of the NEO Personality Inventory. Journal of Cross Cultural Psychology, 47, 457-478. doi:10.1177/0022022116628671
↑Schmitt, D. P., Realo, A., Voracek, M., & Allik, J. (2008). Why can't a man be more like a woman? Sex differences in big five personality traits across 55 cultures. Journal of Personality and Social Psychology, 94(1), 168-182. doi:10.1037/0022-3514.94.1.168
↑Allik, J., & Realo, A. (2004). Individualism-collectivism and social capital. Journal of Cross-Cultural Psychology, 35(1), 29-49. doi:10.1177/0022022103260381
↑Mill, A., Allik, J., Realo, A., & Valk, R. (2009). Age-Related Differences in Emotion Recognition Ability: A Cross-Sectional Study. Emotion, 9(5), 619-630. doi:10.1037/a0016562
↑Kööts, L., Realo, A., & Allik, J. (2011). The Influence of the Weather on Affective Experience An Experience Sampling Study. Journal of Individual Differences, 32(2), 74-84. doi:10.1027/1614-0001/a000037
↑Terracciano, A., Abdel-Khalek, A. M., Adam, N., Adamovova, L., Ahn, C., Ahn, H. N., …, Realo, A., …, Allik, J., …, McCrae, R. R. (2005). National character does not reflect mean personality trait levels in 49 cultures. Science, 310(5745), 96-100. doi:10.1126/science.1117199; McCrae, R. R., Terracciano, A., Realo, A., & Allik, J. (2007). Climatic warmth and national wealth: Some culture-level determinants of national character stereotypes. European Journal of Personality, 21(8), 953-976. doi:10.1002/per.647
↑Allik, J., Realo, A., Mõttus, R., Pullmann, H., Trifonova, A., McCrae, R. R., . . . Korneeva, E. E. (2011). Personality Profiles and the "Russian Soul": Literary and Scholarly Views Evaluated. Journal of Cross-Cultural Psychology, 42(3), 372-389. doi:10.1177/0022022110362751; Realo, A., Allik, J., Verkasalo, M., Lönnqvist, J. E., Kwiatkowska, A., Kööts, L., . . . Renge, V. (2009). Mechanisms of the national character stereotype: How people in six neighboring countries of Russia describe themselves and the typical Russian. European Journal of Personality, 23, 229-249. doi:10.1002/per.719
↑Allik, J., & Tuulmets, T. (1991). Occupancy model of perceived numerosity. Perception & Psychophysics, 49(4), 303-314. doi:10.3758/BF03205986
↑Allik, J., Toom, M., Raidvee, A., Averin, K., & Kreegipuu, K. (2013). An almost general theory of mean size perception. Vision Research, 83, 25-39. doi:10.1016/j.visres.2013.02.018; Allik, J., Toom, M., Raidvee, A., Averin, K., & Kreegipuu, K. (2014). Obligatory averaging in mean size perception. Vision Research, 101, 34-40. doi:10.1016/j.visres.2014.05.003
↑Lauk, K., & Allik, J. (2018). A puzzle of Estonian science: How to explain unexpected rise of the scientific impact. Trames-Journal of the Humanities and Social Sciences, 22(4), 329-344. doi:10.3176/tr.2018.4.01; Allik, J., Lauk, K., & Realo, A. (2020). Factors Predicting the Scientific Wealth of Nations. Cross-Cultural Research. doi:10.1177/1069397120910982; Allik, J., Lauk, K., & Realo, A. (2020). Indicators of the scientific impact of nations revisited. Trames-Journal of the Humanities and Social Sciences, 24(2), 231-250. doi:10.3176/tr.2020.2.07
↑Allik, J., & Realo, A. (2019). Culture and Personality. In D. Matsumoto & H. C. Hwang (Eds.), Oxford Handbook of Culture and Psychology (2nd ed., pp. 407-436). Oxford: Oxford University Press; Allik, J., & Realo, A. (2017). Universal and Specific in the Five-Factor Model of Personality. In T. A. Widiger (Ed.), The Oxford Handbook of the Five Factor Model of Personality (pp. 175-190). Oxford: Oxford University Press; Allik, J., & Realo, A. (2017). How Valid Are Culture-Level Mean Personality Scores? In A. T. Church (Ed.), The Praeger Handbook of Personality across Cultures: Vol. 1 - Trait Psychology across Cultures (pp. 193-224). Santa Barbara, CA: Praeger Publishers.
↑Allik, J. (2020). Teadusest ja elust psühholoogi pilguga. – T. Soomere (Toim), Eesti Vabariigi preemiad 2020 (lk 23-32). Tallinn: Argo.
