JK Sillamäe Kalev
JK Sillamäe Kalev on 1951. aastal asutatud Eesti jalgpalliklubi, mis tegutseb Sillamäel. Kodumänge peab Sillamäe Kalevi staadionil, kuhu mahub kuni 800 pealtvaatajat.[1] Viru maakohtu määrusega 16. märtsist 2018 kuulutati välja MTÜ Jalgpalliklubi Sillamäe pankrot.[2] Sillamäe Kalevi jalgpallikool jätkas tegutsemist ning mängib JK Sillamäe Kalevi nime all 2018. aastal II liiga põhja/ida tsoonis.[3] AjaluguVarajane ajaluguNõukogude Liidu okupatsiooni ajal avas ESS Kalev osakonna Sillamäel, millele lisandus ka jalgpalli osakond 1951. aastal. Sillamäe Kalev tõusis Eesti NSV kõrgemasse liigasse esimest korda 1957, kuid langes kohe ka madalamale. Sama kordus 1968. aastal, kuid alates 1973. aastast on suudetud püsima jääda.[4] Edukad aastad1973–1980 oli Kalevi jaoks parimad ajad kui meeskond lõpetas korra 3. kohal (1979) ning neli korda neljandana selle aja sees. Peatreeneri Jevgeni Petrovi juhendamisel jõuti Eesti NSV karikavõistlustel kolmel korral järjest finaali, millest 1977 ja 1978 võideti. Esimesel karikavõidul, kui Tallinna FC Norma tulemusega 4:0 alistati, olid väravatelööjateks Vladimir Dubõkin, Mihhail Muhhin, Nikolai Tihhonkov ja Valeri Vinogradov – neli põhimeest terve perioodi vältel.[4] Stabiilsed keskmikudPärast edu langes Kalev stabiilseks tabeli keskmikuks, kui terve kümnendi vältel oldi kohtadel viies kuni kümnes. Korra jõuti veel ka Eesti NSV karikafinaali 1989. aastal. Kalev kuulus taasiseseisvunud Eesti meistriliiga esimesse koosseisu 1992. aastal. Endine Kalevi staarmängija Vladimir Dubõkin, nüüd peatreeneri rollis, juhendas esimesed kolm hooaega samuti "stabiilselt", kui kõik hooajad lõpetati 11. kohal, 1993/94 langeti lõpuks esiliigasse. Huvitava faktina, edukatest aastatest (1977–1979) kaitsja Juri Fjodorov mängis ikka veel ka hooajal 1993/94.[4] Hooaja 1993/94 18. voorus kaotas Kalev 24:0 Tallinna FC Tevaltele, mis on ühtlasi ka Meistriliiga suurim kaotus läbi aegade. Pärast seda mängu, 4 vooru enne hooaja lõppu, otsustas Kalev liigast loobuda.[4] Langus ja uus tulemine1994–2003 rabeles Kalev Esiliiga ja II liiga vahet, enne kui 2004. aastaks langeti III liigasse. Uus tõus algas 2006. aastal tõusuga Esiliigasse, millele järgnes tõus Meistriliigasse 2008. aasta hooajaks. Klubi leidis head sponsorid kohaliku sadama ja transiidiäri näol, president Aleksandr Starodubtsev palkas väga kalli Ukraina treeneri Vadim Dobiža ja klubist sai üks huvitavamaid klubisid 2008. aasta Meistriliigas. Esimene hooaeg Meistriliigas lõpetati viiendal kohal, ning kuulutati, et järgmine hooaeg on ambitsioonikam – nad jahivad medali- ja Euroopa kohta.[4] Tagasi teise liigasse2017. aasta hooaeg lõpetati küll 8. kohaga, mis taganuks püsima jäämise kõrgliigasse, kuid klubi pikaaegsete rahaliste probleemide tõttu taandati nad hooaja lõpus tabeli lõppu ning taandati järgmiseks hooajaks II liigasse.[5][6][7] ToetajadSillamäe jalgpallipublik oli osaline Meistriliiga tõsiseimas vägivallajuhtumis, kui 1. augustil 2009 läksid Kalevi kodumängul FC Floraga omavahel kähmlema vastasleeride poolehoidjad.[8][9] Kohalik politsei kutsus tülitsevate jalgpallifännide ohjeldamiseks abijõudu nii Narvast kui ka Jõhvist. Korrakaitsjad jätsid umbes 30 Flora fänni staadionile ja suunasid ligikaudu 70 sillamäelast sealt minema, konstaablijaoskonda toimetati kolm isikut.[8] EJL-i distsiplinaarkomisjon karistas Kalevit mitterahuldava mängukorralduse eest kolme miinimumpalga suuruse rahatrahviga (umbes 13 000 krooni), ühemängulise koduväljaku keelu ja ühemängulise koduväljaku tingimisi keeluga; Florat trahviti poolehoidjate käitumise eest ühe miinimumpalga suuruse rahatrahviga.[10] Mängijad7. aprill 2017 seisuga.[11] Praegune koosseisMärkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.
DuublidNaiskondPersonal
Saavutused
Statistika ja loendidVarasemad liigahooajad ja karikavõistlused
Euroopa
Vaata kaViited
Välislingid
|