Jaak Juske on ka Tallinna linnavolikogu ja Põhja-Tallinna linnaosakogu (varasem halduskogu) liige.[1]
Aastast 2000 on Jaak Juske regulaarselt esinenud Raadio 7 kultuuriajaloo saates "Roosiaed".[2] Ta on kirjutanud Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu ja Eesti ajaloost ning teinud rohkelt ajaloomatku. Alates 2013. aastast töötab Juske õpetajana Gustav Adolfi Gümnaasiumis. 2018. aastal sai Juske muinsuskaitseameti tunnustuse "Aasta päranditutvustaja".
Jaak Juske Kuido Meritsa raamatu "Kas saab vaikust!? Minu aasta meesõpetajana" esitlusel Solarise keskuse Apollos Foto: Ave Maria Mõistlik 8. märtsil 2018
Jaak Juske on kandideerinud Elva linna volikokku 1996. (sai 25 häält) ja 1999. aastal (8 häält) ning Tallinna volikokku 2002. (12 häält), 2005. (22 häält), 2009. aastal (227 häält) ja 2013. aastal (458 häält).[5]
Linnavolikogu liikmena on Juske pööranud eelkõige tähelepanu korruptsioonile linnasüsteemis, samuti lasteaedade rahastamise ja linna ajaloopärandi jäädvustamisega seotud küsimustele.[viide?]
2009. aasta sügiseni oli Jaak Juske üks Tallinna opositsiooni juhte, kes kritiseeris teravalt tollast võimuparteid, Keskerakonda.[10] Kahel korral kaebas linnavõim ja Keskerakond ta tehtud kriitika pärast kohtusse, Juske jäi aga mõlemal korral kohtus õigeks.[11][12] Jusket on süüdistatud, et pärast koalitsiooni moodustamist Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Keskerakonna vahel Tallinnas 2009. aasta novembris, ei pööranud ta enam Keskerakonna juhtimisvigadele senise teravusega tähelepanu.[13]
9. septembril 2010 esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna piirkonna juhatus Tallinna Linnavolikogu aseesimehe kandidaadiks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse poolt sellelt ametikohalt tagasi kutsutud[14]Katrin Saksa asemel Jaak Juske.[15]
23. septembril2010 valiti Juske Tallinna Linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimeheks.[16] Pressiteates kinnitas Juske, et sotsiaaldemokraatlike väärtuste kaitsmise tähtsust linnavolikogus. "Fraktsioon alustas mullu oma tööd ettepanekuga muuta volikogu töö avatumaks. Nii kaasati esimest korda volikogu komisjonide töösse aktiivsete kodanikeühenduste esindajad."[17]
Järgnenud volikogu istungil valiti ta ametist lahkunud Katrin Saksa asemel 41 poolt- ja 10 vastuhäälega[17] Tallinna Linnavolikogu aseesimeheks.[18] Tema hüvituse suuruseks sellel ametikohal kinnitati 55 protsenti 23 870 kroonisest palgaastmest [19] (eelkäijal 26 040 krooni[17], seega vähenes hüvitis eelkäijaga võrreldes 8,3%)[18] kuus[20]. Pärast ametisse valimist tõi Juske välja linna jaoks lähiaja kõige olulisemad ülesanded: "Täna on aga eriti oluline tagada hätta sattunud inimeste toimetulek, sest töötuid on Tallinnas jätkuvalt üle 20 000. Meie ettepanekul on linn juba rakendanud uusi abimeetmeid lastega perede aitamiseks. Lähikuudel asub linnavolikogu aga arutama uut sotsiaalset abipaketti.".[16]
Tallinna Linnavolikogu liikmena on Jaak Juske seisnud lasteaedade jätkusuutliku rahastamise eest.[21] Ta tegi ettepaneku linnavolikogu revisjonikomisjonile uurida võimalikke korruptsioonijuhtumeid.[22] Juske on pakkunud välja idee taastada Tallinna vanim supelrand Russalka juures. Tema ettepanekul asutati 2012. aasta lõpus Tallinna kauaaegseima linnapea Anton Uessoni nimeline stipendium. Ka pakkus Juske välja idee anda mõnele tänavale või väljakule Tallinna esimese eestlasest linnapea auks Lenderi nimi. Linnavalitsus on toetanud Juske plaani paigaldada 2018. aastaks mälestusmärk Voldemar ja Elfriede Lenderile.
