|
Jaapani kapituleerumine  15. augustil 1945 teatas keiser Hirohito Jaapani keisririigi alistumisest ning allkirjastas alistumislepingu 2. septembril 1945, lõpetades sellega Teise maailmasõja.[1] Augustiks 1945 ei olnud Jaapani keiserlik merevägi (IJN) võimeline suuri mereoperatsioone läbi viima ning liitlasväed valmistusid sissetungiks Jaapani saarestikku.[2] Ameerika Ühendriigid koos Hiina ja Suurbritanniaga nõudsid Potsdami deklaratsioonis Jaapani alistumist, mille alternatiiviks nimetati "kiire ja täielik hävitamine". Jaapani juhid teatasid avalikult kavatsusest võidelda kibeda lõpuni, kuid tegid soodsamaid tingimusi lootes salaja eraviisilisi palveid avalikult neutraalsele Nõukogude Liidule, et see vahendaks rahuläbirääkimisi. Nõukogude Liit säilitas piisava diplomaatilise suhtluse, et jätta Jaapanile mulje, et nad võivad olla valmis vahendama, kuid tegelikult valmistuti vastavalt Teherani ja Jalta konverentsidel salaja kokkulepitule Jaapani Koreas ja Mandžuurias asuvaid vägesid ründama. 6. augustil kell 8:15 kohaliku aja järgi, plahvatas Hiroshima kohal Ameerika Ühendriikide pommitajalt heidetud tuumapomm.[2] Kuusteist tundi hiljem kutsus Ameerika Ühendriikide president Harry Truman uuesti Jaapanit üles alistuma. 8. augusti hilisõhtul kuulutas Nõukogude Liit Jaapanile sõja ning 9. augustil tungis Mandžuuriasse. Samal päeval heideti tuumapomm ka Nagasakile. Keiser Hirohito andis korralduse nõustuda Potsdami deklaratsioonis sätestatud tingimustega. Pärast mitu päeva kestnud varjatud läbirääkimisi ning ebaõnnestunud riigipööret, avaldati keisri raadiokõne, milles ta teatas Jaapani rahvale alistumisest liitlastele. 28. augustil algas Jaapanis liitlasvägede okupatsioon. Ametlik alistumise tseremoonia toimus 2. septembril USA mereväe lahingulaeva USS Missouri pardal, kus Jaapani valitsus allkirjastas vaenutegevuse lõpetamise dokumendid. Mitmed isoleeritud Jaapani üksused keeldusid alistumast ning mitmed Jaapani sõdurid alistusid alles 1970. aastatel. Vaata kaViited
|
