|
Jaapani mänd
Jaapani mänd (Pinus parviflora) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide alamperekonda Strobus. Jaapani männil eristatakse kahte teisendit, millest üks kasvab Honshūl, Kyūshūl ja Shikokul 200–1800 m kõrgusel üle merepinna ja teine Hokkaidōl 60–800 m kõrgusel ning Honshūl 300–2500 m kõrgusel üle merepinna. Mänd leiab palju kasutust haljastuses ja bonsaina. Kirjeldus  Jaapani mänd kasvab kuni 25 m kõrgeks, tüve läbimõõt on kuni 1,0 m. Tüvi on massiivne ja tavaliselt sirge, kuid võib hargneda ka kaheks-kolmeks haruks. Võra on lameda ja ebakorrapärase kujuga.[3] Korp on noores eas sile ja hall, vananedes tuhmhall, rõmeline ja kestendav. Pungad on punakaspruunid, 5–15 mm pikad. Võrsed on hallikasrohelised kuni kollakaspruunid ja siledad. Okkad on viiekaupa kimbus, 3–6 cm pikad, kõverdunud, terava tipuga, kolmnurkse ristlõikega, tumerohelised ja kahe marginaalse vaigukäiguga.[3] Isasõisikud on silinderja kujuga, punakaspruunid ja 5–6 mm pikad. Käbid on alamperekonda Strobus kuuluvate mändide seas ühed väiksemad, 6–8 cm pikad ja 3–3,5 cm läbimõõduga, munajad või ellipsoidsed ning vaiguste kattesoomustega. Seemned on mustjad ja 8–10 mm pikad.[3] Põhiteisendi seemnetel on lühikesed, 2–9 mm pikkused tiivakesed, teisendil pentaphylla aga pikemad, 8–19 mm pikkused tiivakesed.[4] Jaapani mänd talub külmakraade kuni −23...–29 °C.[5] TeisendidJaapani männil eristatakse kahte teisendit:
Teisendite peamised erinevused on järgmised:[4]
Levila ja ökoloogia Põhiteisend (Pinus parviflora var. parviflora) kasvab Honshūl, Kyūshūl ja Shikokul 200–1800 m kõrgusel üle merepinna. Teisend Pinus parviflora var. pentaphylla kasvab tavaliselt avatud nõlvadel, Hokkaidōl 60–800 m kõrgusel ning Honshūl 300–2500 m kõrgusel üle merepinna. Eelistatud kasvukohtadeks on täisvalgus ja poolvari. Jaapani mänd talub põuda, kuid ei talu kõrget pinnasevee taset.[3] KliimaJaapani männi levilas valitseb niiske ja jahe kliima. Jaanuaris langevad minimaalsed temperatuurid Hokkaidōl kasvava asurkonna levilas kuni −16 °C, Honshūl kuni −14,7 °C. Keskmine sademete hulk aastas on 1000–3000 mm.[7] KasvupinnasPinnastest domineerivad jaapani männi kasvukohtades õhukesed leetmullad, mille lähtekivimiteks on andesiit, basalt, graniit, moondekivimid, liivakivi ja tuff.[7] KaasliigidJaapani mänd moodustab harva puhaspuistuid ja kasvab segametsades peamiselt koos järgmiste puuliikidega: korea seedermänd (Pinus koraiensis), jaapani elupuu (Thuja standishii), Sieboldi tsuuga (Tsuga sieboldii) ja kääbus-seedermänd (Pinus pumila). Viimasega hübridiseerub jaapani mänd looduslikult (Pinus x hakkodensis).[7] Kasutamine Jaapani männi puitu kasutatakse mõnel määral puutöödel ja ehitusmaterjalina. Oluliselt rohkem kasutatakse teda Jaapanis ja Hiinas haljastuses ja bonsaina. Seetõttu on temast aretatud mitu kultivari. Jaapani mändi kasutatakse ka hübriidide saamiseks. Laboritingimustes ristub jaapani mänd rumeelia männiga, pisarmänniga, valge männiga ja läänemänniga.[7] PaljunemineJaapani mänd on ühekojaline okaspuu ja paljuneb seemnete abil. Tolmlemine toimub tuule abil alates mai algusest. Seemned valmivad tolmlemisele järgneva aasta oktoobris ja levivad samuti peamiselt tuule abil. Pärast seemnete varisemist jäävad käbid puule tavaliselt mitmeks aastaks. Seemikute arenguks on soodsad varjulised ja niisked kasvukohad.[7] Viited
Välislingid
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
