|
James Earl Jones James Earl Jones (17. jaanuar 1931 Arkabutla, Mississippi – 9. september 2024 Pawling, New Yorgi osariik) oli USA näitleja. Ta rajas meelelahutustööstus teed mustanahalistele näitlejatele ning oli tuntud oma paljude ja tunnustatud rollidest poolest nii laval kui ka ekraanil. Ka tema isa Robert Earl Jones oli näitleja, kuid ta lahkus perekonna juurest varsti pärast Jamesi sündi. James sai oma isaga uuesti kokku alles 1950. aastatel. Jamesi vanemate esivanemate seas oli afroameeriklasi, iirlasi ja põlisameeriklasi.[1][2] Lapsepõlves vaevles Jamesi kogelemine, kuid ta sai sellest üle etlemise ja näitlemisega. 1955. aastal lõpetas ta Michigani Ülikooli bakalaureusekraadiga vabade kunstide alal. Jones oli tuntud oma madala hääle poolest.[3][4] 1957. aastal debüteeris ta Braodwayl. Ta sai tuntuks mitmes William Shakespeare'i näidendis mängides, mille hulka kuulusid muuhulgas "Othello", "Hamlet", "Coriolanus" ja "Kuningas Lear". 1967. aastal mängis ta näidendis "The Great White Hope" poksijat ning see roll tõi talle aasta hiljem Tony auhinna parima meespeaosa eest. 1970. aastal mängis ta samas rollis ka selle filmi versioonis ning sai Oscari ja Kuldgloobuse nominatsiooni. Teise Tony auhinna parima meespeaosa eest pälvis Jones töölisklassi isa rolli eest August Wilsoni näidendis "Fences" (1987). Tony auhinnale esitati veel rollide eest Ernest Thompsoni näidendis "On Golden Pond" (2005) ja Gore Vidali näidendis "The Best Man" (2012). Ta mängis muuhulgas veel sellistes Broadway lavastustes nagu "Kass kuumal plekk-katusel" ("Cat on a Hot Tin Roof"; 2008), "Driving Miss Daisy" (2010–2011), "You Can't Take It with You" (2014) ja "The Gin Game" (2015–2016). 2017. aastal sai ta Tony auhinna elutöö eest.[5][6] Filmidebüüdi tegi Jones Stanley Kubricki legendaarses tuumasõjast rääkivas mustas komöödias "Dr Strangelove" (1964). Rahvusvaheliselt sai Jones tuntuks filmisaagast "Star Wars", kus ta andis alates originaalse triloogia esimesest filmist alates hääle tegelasele Darth Vader. Jonesi teised tuntumad rollid olid muuhulgas filmides "The Man" (1972), "Barbar Conan" ("Conan the Barbarian"; 1982), "Matewan" (1987), "Prints Zamundast" ("Coming to America"; 1988), "Unistuste väli" ("Field of Dreams"; 1989), "Parimatest parim" ("Best of the Best"; 1989), "Jaht Punasele Oktoobrile" ("The Hunt for Red October"; 1990), "Näpumehed" ("Sneakers"; 1992), "Palliplats" ("The Sandlot"; 1993), "Lõvikuningas" ("The Lion King"; 1994) ja "Nuta, armastatud maa" ("Cry, the Beloved Country"; 1995). Telesarjades ja -filmides mängides pälvis Jones kaheksa Primetime Emmy nominatsiooni ning võitis auhinna rollide eest trillerfilmis "Heat Wave" (1990) ja krimisarjas "Gabriel's Fire" (1991). Jones on üks väheseid, kes on pälvinud Emmy, Grammy, Oscari ja Tony. Grammy auhinna sai ta 1977. aastal kategoorias Best Spoken Word Recording.[7] 1985. aastal võeti ta American Theater Hall of Fame'i liikmeks, 1992. aastal pälvis ta National Medal of Arts'i, 2002. aastal Kennedy Keskuse elutööauhinna, 2009. aastal Ekraaninäitlejate Gildi elutööauhinna ja 2011. aastal Academy Honorary Award'i. Viited
Välislingid
|
