|
Jelena Petropavlovskaja
Jelena Petropavlovskaja (11. mai 1921 Petrograd – 1993 Taevaskoja) oli vene päritoluga Eesti arst. Aastatel 1949–1993 oli ta Taevaskoja Laste Tuberkuloosisanatooriumi peaarst. EluluguPetropavlovskaja sündis 12. mail 1921 ja kasvas üles Leningradis. Tema isa Boris oli tehasetööline tehases "Krasnõi Treugolnik", ema oli õppejõud Leningradi meditsiiniinstituudis.[1][2] 1939. aastal lõpetas ta keskkooli ja asus õppima Leningradi farmaatsiainstituuti.[3] Teise maailmasõja ajal jäi Petropavlovskaja Leningradi ja elas üle Leningradi blokaadi. 1941. aasta septembris katkestas farmaatsiainstituut õppetöö ja see evakueeriti, novembris hukkus blokaadi ajal Petropavlovskaja isa, kolmel korral pommitati perekonna kodu. Petropavlovskaja töötas ema ja õega hospidalis sanitarina, 1942. aasta märtsist õena lastekodus selle hävimiseni pommitamises ja siis lastepolikliinikus kuni linna vabastamiseni.[1][3] 1944. aasta sügisel jätkas Petropavlovskaja õpinguid Leningradi Pediaatria Instituudis, õppides blokaadi järel lastearstiks.[4] Õpingute lõpetamise järel suunati ta Taevaskoja sanatooriumisse, kus alustas peaarstina tööd 22. oktoobril 1949. Sanatooriumis töötades õppis Petropavlovskaja kõigepealt ära võru keele, seejärel eesti keele. Ta mängis olulist rolli sanatooriumi arendamisel ja laiendamisel ja sai oma töö eest mitu tunnustust.[3][5] Petropavlovskaja suri 1993. aastal. Ta on maetud Põlva linna kalmistule.[6] IsiklikkuPetropavlovskaja mees oli mereväeohvitser, kes hukkus 1944. aastal Königsbergi lähedal. Kokku sai Petropavlovskaja kaks last: poeg Aleksandr, kes jäi Leningradi ja lõpetas Leningradi I meditsiiniinstituudi, ning tütar Ljubov, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja asus tööle pediaatrina.[3][4][5] Tunnustus
Viited
|
||||||||||||||||||||||
