Jimmy Carr

James Anthony Patrick Carr (sündinud 15. septembril 1972 Londonis) on iiri päritolu briti koomik, saatejuht, kirjanik.^[1] Tal on kuulus kuiv huumor ja solvavad ühelauselised naljad.^[2] 1997. aastal algas ta koomikukarjäär. Ta on saatejuht paneelsaadetele, neist tuntumad „8 Out of 10 Cats“, „8 Out of 10 Cats Does Countdown“ ja „The Big Fat Quiz of the Year“.^[3][4]

James Anthony Patrick Carr sündis 1972. aastal Londonis Hounslow' linnaosas.^[5][6][7] Tema vanemad Nora Mary ja Patrick James Carr on iiri päritolu.^[8][9][10] Isa oli raamatupidaja, kes hiljem töötas arvutifirmas Unisys laekurina.^[7] 1970. aastal tema vanemad abiellusid ja 1994. aastast elasid lahus, kuid ametlikult abielu ei lahutanud.^[7][8]

Carr elas lapsepõlves Buckinghamshire'i krahvkonnas Farnham Commoni külas ning õppis Farnham Commoni külakoolis ja Burnhami gümnaasiumis.^[11] Ta lõpetas keskhariduse lähedalasuvas High Wycombe'i gümnaasiumis.^[12][13]

2001. aastal suri Carri ema Nora Mary 57-aastasena pankreatiiti ja Carri suhted isaga muutusid pingeliseks. 2004. aastal ta isa arreteeriti süüdistatuna Carri ja tema venna Colini ahistamises, kuid vabastati süüst ja politsei vabandas.^[14] 2021. aastal ütles Carr, et pole isa näinud ega temaga rääkinud alates 2000. aastast, välja arvatud autogrammide jagamisel peale 2015. aasta esinemist.^[15]

Carri vanemad suhtlesid Iiri sugulastega ning pere tegi sageli reise Limericki ja Kilkeesse. Peale edukat edasijõudnute taseme lõpetamist gümnaasiumis õppis Carr Cambridge'is Gonville'i ja Caiuse kolledžis sotsiaalteadusi ja politoloogiat.^[13][16] Ta lõpetas 1994. aastal esmaklassilise kiitusega.^[11][17][18] Ta läks tööle Shelli turundusosakonda, kuid 2000. aasta jaanuaris lasi end vabatahtlikult koondada, sest oli õnnetu.^[13] Samal kuul esines ta esimest korda tasulise püstijalakomöödiaga. Aasta varem detsembris oli ta esimest korda pubis tasuta üles astunud.^[11] Tema sõnul aitas neurolingvistilise programmeerimise kursus mõista, kuidas ta mõistus takistas täitmast unistust saada koomikuks.^[19]

Carr juhtis telemänge „Distraction“ ja „Your Face or Mine?“.^[3][20] Ta juhtis sadade saatesarja: „100 halvimat poplugu“, „100 halvimat britti“, „100 parimat koomiksitegelast“, „100 inimest, kes näevad välja nagu Jimmy Carr“ ja „100 hirmsat olukorda“.^[21]

2005. aastast juhib Carr koomilist telemängu „8 Out of 10 Cats“.^[3] 2012. aastast on Carr teinud üle 150 osa saadet „8 Out of 10 Cats Does Countdown“, mis on kombinatsioon paneelsaatest „8 Out of 10 Cats“ ja viktoriinisaatest „Countdown“.^[3]

2010. aasta aprillis juhtis Carr esimest Briti versiooni koomilise mahategemise saatest „A Comedy Roast“.^[3] 6. mail 2010 juhtis ta koos David Mitchelli, Lauren Laverne'i ja Charlie Brookeriga saadet „Alternative Election Night“.^[3] 2011. aasta jaanuaris tegi ta nendega päevakajalist komöödiasaadet „10 O'Clock Live“.^[22][23]

2014. ja 2015. aastal juhtis Carr kaks korda saadet „Sunday Night at the Palladium“.^[24] 2018. aastal juhtis ta koomilist Ameerika paneelsaadet „The Fix“. Aastatel 2018–2020 juhtis Carr telekanali Comedy Central saadet „Roast Battle“.^[3]

2006. aasta jaanuaris tegi Carr raadiosaates „Loose Ends“ nalja, et mustlasnaised haisevad.^[25] BBC vabandas ametlikult, kuid Carr keeldus vabandamast ja jätkas nalja rääkimist. 2005. aastal osales ta kaks korda raadiosaates „Flight of the Conchords“.^[26]

2011. aastast on Carr osalenud seitse korda raadiosaates „Museum of Curiosity“.^[3] Ta oli muuseumi kuraator (2012. aastal viis korda) ja 2018. aastal osales jõulude erisaates „Annual Stock Take“ külalisena Lee Macki, Jo Brandi ja Sally Philipsiga.^[3][27]

Carr teeb suurema osa aastast püstijalakomöödiat. Stand-up tuuril „Terribly Funny Tour“ (mis algas enne koroonapandeemiat ja lõppes 2024. aasta aprillis) kirjutas ta oma järgmise stand-up etenduse „Jimmy Carr Laughs Funny“, katsetades igal esinemisel uusi nalju.^[28] 1. mail 2024 alustas ta järgmist stand-up'i.^[29]

2004. aastal kahtlustas ta Jim Davidsoni nalja varguses ja kavatses kohtusse pöörduda.^[30] Selgus, et nalja kasutasid aastakümneid paljud koomikud ja kaebus jäi ära. 9. aprillist 2005 kuni 14. jaanuarini 2006 tuuritas ta Suurbritannias stand-up'iga „A Public Display of Affection“.^[31] 2005. aasta augustis esines ta Edinburghi festivalil stand-up etendusega „Off The Telly“.^[32]

2006. aasta augustis esines ta stand-up tuuriga „Gag Reflex“, mille eest võitis 2006. aastal Briti komöödiaauhinna kategoorias parim live stand-up etendus.^[33] 2007. aasta novembris ilmus ta kolmas DVD "Jimmy Carr: Comedian".^[34] 2003. aastal lisati ta ajakirja The Observer Briti komöödia nimekirja "50 naljakamat etteastet".^[35] 2007. aastal telekanali Channel 4 veebisaidil korraldatud küsitluses „100 parimat stand-up’i“ oli Jimmy Carr 12. kohal.^[36] 2007. aasta sügisel alustas ta Edinburgh festivalil üleriigilist ringreisi „Repeat Offender“.^[37] 3. veebruaril 2007 näidati Carri esinemist Londonis 50 inimesele samaaegselt reaalajas virtuaalplatvormil Second Life.^[38]

20. augustil 2009 alustas ta stand-up'i „Rapier Wit“ üheksa esinemisega Edinburgh festivalil enne Ühendkuningriigi ringreisi.^[39] 2. novembril 2009 ilmus DVD-salvestus „Jimmy Carr: Telling Jokes“.^[40] 2009. aasta juulis oli Carr Las Vegase bändi The Killers soojendaja.^[41] 2009. aasta oktoobris kritiseerisid kõmulehed Carri nalja. Carr pilkas Iraagis ja Afganistanis jäsemeid kaotanud Briti sõdureid mööndes, et Ühendkuningriigil on 2012. aasta Londoni paraolümpiamängudel tugev meeskond.^[42] Carr kaitses oma nalja intervjuus ajakirjaga The Guardian ja pidas seda vastuvõetavaks.^[2]

8. novembril 2010 ilmus Carri kuues DVD-salvestus „Jimmy Carr: Making People Laugh“.^[43] Carri 2010.–2011. aasta stand-up ringreis „Laughter Therapy“ algas etteastetega Edinburghi festivalil.^[39]

2011. aasta novembris kritiseeriti Carri nalja, mis pilkas Downi sündroomiga lastele väljasõite pakkuvaid busse. Busside tegevust korraldas heategevusorganisatsioon Variety Club. Variety Club ja Downi sündroomi rahvusvaheline haridusorganisatsioon mõistsid nalja hukka. Carr leidis, et kõige üle peaks saama nalja teha.^[44]

18. novembril 2013 andis Carr välja kaheksanda DVD-salvestuse „Jimmy Carr: Laughing and Joking“. DVD tähistas stand-up tuuri „Gagging Order“ lõppu.^[45]

2019. aasta juunis kritiseeriti Carri stand-up etendust „Terribly Funny“. Poleemiliste naljade teemaks olid kääbused, paksud naised ja naiste suguelundite moonutamine.^[46] Carri kritiseeris ka heategevusorganisatsioon Little People UK (kaasasutajaks näitleja Warwick Davis), mis leidis, et tema abordinali oli solvav ja eelarvamuslik kääbuste suhtes.^[47][48]

2006. aastal ilmus Carri ja Lucy Greevesi raamat „The Naked Jape: Uncovering the Hidden World of Jokes“, mis käsitleb naljade rääkimise ajalugu ja teooriat.^[49]

2021. aasta detsembris ilmus memuaaride ja eneseabiraamat „Before & Laughter“.^[50]

1990. aastate lõpus loobus Carr katoliku usust.^[51] Ta on pärast seda kritiseerinud organiseeritud religiooni. 2015. aastal ütles ta, et uskus Jumalasse, kuid kirjanikud nagu Christopher Hitchens ja Richard Dawkins muutsid ta arvamust, mistõttu on ta ateist.^[52] Ta läbis sel ajal palju psühhoteraapiat (eriti neurolingvistilist programmeerimist) usukaotusega toimetulekuks ja tal on terapeudi kvalifikatsioon.^[53] Carri masendas noorena turunduses töötamine ja otsus koomikuna karjääri teha aitas tal kurbusega toime tulla.^[52][54]

Tal on Briti ja Iiri topeltkodakondsus. Ta reisib Iiri passiga ja tunneb uhkust iiri päritolust. 2013. aastal andis Limericki linnapea talle vanemate kodulinnas iiri pärandi tunnistuse.^[55]

Carr elab Põhja-Londonis koos kanadalasest elukaaslase Karoline Coppinguga, kes on telekanali Channel 5 toimetaja. Nad on suhtes alates 2001. aastast.^[11][56] Nende poeg sündis 2019. aastal.^[56][57]